28.-30. juulini toimus Liivaku tallides ERL-i poolt korraldatud laager, mille sihtgrupiks olid lapsed, juuniorid, noored ja harrastajad.
Laagrivanem-treener Therje Prohorova ning treener Konstantin Prohhorov jagasid Hobumaailmale häid muljeid.
“Varasematel aastatel korraldatud laagreid on ratsaliit projektikorras rahaliselt toetanud, kuid tänavu ei rahuldatud ühtegi nende taotlust ning seetõttu pidid osalejad laagri eest täies mahus ise maksma. Sellest tulenevalt osales laagris tunduvalt vähem lapsi kui varem, ainult kuus,” selgitas Therje olukorda. Samas andis see laagrilistele olulise eelise, kuna igaühega oli võimalik saavutada tihe kontakt ning läheneda hästi individuaalselt. 
Nelja-päevane laager koosnes teooriatundidest ja praktikast, millele järgnes ka põhjalik analüüs. Esimesel päeval tutvuti omavahel ning treenerid selgitasid välja osalejate taseme. Järgnes esimene teooriatund, kus käsitleti üldiseid hobustega ja ratsutamisega seotud põhitõdesid, räägiti hobuse käsitlemisest ja tema olemusest. Järgmine päev algas takistussõidutreeninguga, mis keskendus erinevatele võimlemisharjutustele. Päeva teise treeningu sisuks olid kerged ratsastusharjutused. Lisaks teooriatunnile vaadati ka üle kõikidest osalejatest tehtud individuaalsed videod ning analüüsiti häid ja halbu külgi. Kolmandal hommikul sõideti kavalette, harjutati juhtimist ja tempo kontrollimist. Õhtupoolik veedeti aga mõnusalt maastikul. Teooriatunnis käsitleti erinevaid ratsaspordialasid, räägiti ratsaniku tasakaalust ja istakust ning ratsastamise põhialustest. Viimasel päeval viidi läbi kontrollparkuur, kus iga ratsanik sai koheselt kommentaari oma sõidu kohta ning võimaluse end korrigeerida ja vead parandada.
Niipea, kui viimane inimene ja hobune olid katuse alla jõudnud, järgnes “sajandi suurim padukas”!
Laagri korraldajad ja osalejad olid vaimustuses eelkõige laagripaigast – Liivaku tallidest. Tagasisideankeetides kiideti enim kohalikku toitlustamist, sooja vastuvõttu, väga häid tallitingimusi, ning põhjalikku ettevalmistust. “Ilmad olid superhead. Laagrilised olid väga rõõmsad. Ja me tundsime, et meid tõesti oodatakse Liivakul. Täname südamest selle eest kohalikku personali,” kiidavad Therje ja Kostja. 
Lapsed lisasid, et väga kasulikud olid neile just teooriatunnid. Laagrist saadud uusi teadmisi märkisid nad ka tagantjärele ankeetidesse: “Hobust tuleb sõita jalaga, mitte käega”, “Lühikese ratsmega on parem hobust juhtida” ja “Kurvis ei tohi sisse vajuda”.
Esimese hooga ei tule Therjel pähe ühtegi asja, mis oleks võinud teisiti olla, kuid siis meenub talle, et pood oli natuke liiga kaugel 🙂 Ja kuna Liivaku on pigem koolisõidusuunitlusega tall, tuli neil takistusi naabritelt juurde laenata. Kuid need olid vaid väiksed pisiasjad. Kõige tähtsam on siiski see, et kõikidel osalejatel oli ka seekord kindel arvamus, et sellised laagrid on väga vajalikud.
Osalesid: Anna-Mari, Brita, Elisabeth, Marta, Marilyn, Liis. 