Oleme oma veergudel kujundanud traditsooni, kus võtame aasta lõpupäevadel kokku kaheteistkümne kuu jooksul toimunud ratsaspordisündmused. Erandiks ei ole tänavunegi aasta, järgnevas saate lugeda toimetuse nägemust, mis oli 2013. aastal nii Eesti kui ka maailma ratsaspordis oluline. Tuleb tunnistada, et võrreldes 2012. aastaga, mille kokkuvõtet sai enne kirjutama asumist meenutatud, tundub peagi lõppev üpriski lahja, kuid oma tipphetked olid siingi.
Eesti rakendisportlased jõudsid rahvusvahelistele tiitlivõistlustele
Spordis peetakse ilmselgelt tähtsaimateks saavutusi rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Hea meel on tõdeda, et Eesti ratsasportlased osalesid lõppevalgi aastal mitmetel neist. Rakendisport areneb suhteliselt tormiliselt nii meil kui maailmas ja uue alana Eesti ratsaspordi ajaloos võtsid 2013. a. rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osa ka meie rakendisportlased. Peame küll möönma, et mõlemad osalesid Ungari hobustel ning treenisidki seal, kuid samas on Ungari rakendispordis üks eliitriike, võimalik, et kannatab isegi välja võrdluse Saksamaaga tema positsioonist takistussõidus.
Pille Oberpal. Foto: Kristiina Tigasing
Kuid meenutagem, kes siis osalesid. Pille Oberpal võistles augustikuu lõpupäevil paarisrakendite MM-il, Pilleriin Roosileht sama kuu alguses üherakendite EM-il noorsportlastele. Mõlemale sportlasele olid need esimesed tiitlivõistlused ning ülekohtune oleks olnud neilt oodata tipptulemusi, samas fakt, et taolistele võistlustele kvalifitseeruti, on juba omaette tunnustamist väärt. Pilleriin, muide, tegi samas arvestatava tulemuse rakendi esimeses osavõistluses ehk koolisõidus, lõpetades poodiumi kolmandal astmel. Rakendi tiitlivõistlustel teatavasti autasustatakse iga ala parimaid ka eraldi.
EM-il ja MM-il osalesid mitmed teisedki
Kiiduväärt on kindlasti juuniorklassi kuuluva kolmevõistleja Ann-Marii Vilki kvalifitseerumine ning osalemine hobusega Halijus oma vanuseklassi EM-il. Ann-Marii lõpetas küll kohaga võistlusprotokolli teises pooles, kuid erinevalt mitmekümnest konkurendist siiski lõpetas. Krossi läbis meie juunior muide tõrgeteta, saades küll karistuspunkte ületatud normiaja eest.
Ann-Marii Vilk ja Halijus juunioride EM-il
EM-il oli esindatud 2013. aastal ka koolisõit. Meie hetke koolisõidu noorteklassi tipp Getter Kangur võttis Palladioniga osa Prantsusmaal peetud noorte EM-st, kus edestas kümment konkurenti.
Eraldi tiitlivõistluseid peetakse noorhobustele, millel osalemise kogemus on meie takistus- ja koolisõitjatel juba aastaid. 2013. a.-l osales Saksamaal koolisõidu noorhobuste MM-il Dina Ellermann Donna Annaga, Belgias, Zangersheide kasvanduses peetaval takistussõidu MM-il oli seevastu osalejaid rohkem. Jüri Sokolovski võistles 5aastaste hobustega Sundance ja Pandora Hasak, Urmas Raag 6aastase Carlosega, Hanno Ellermann 5aastaste Dakari, Starpoweri ja Darwiniga ning Kairi Dräbtsinskaja 7aastasel Prestonil. Eesti omanikele kuuluvatest hobustest oli Zangersheides esindatud veel Peeter Viiardi Patrol V, kellega sõitis leedukas Stasys Jasas.
Hanno Ellermann ja Starpower TN
Kivisild ja Cinnamon Helsingis – tõenäoliselt suurim saavutus lõppeval aastal
Rääkides muudest rahvusvahelistest võistlustest, siis tuli meie sportlastele kaalukaid võite oluliselt vähem kui mõnel eelneval aastal. Takistussõidus jõudsid MK-etapi võiduni nii Hanno Ellermann, Tiit Kivisild kui Gunnar Klettenberg, kuid neist vaid Ellermann võitis ka konkreetseks etapiks olnud Grand Prix. Juhtus see hobusega Zacharov TN septembrikuises Slovakkia linnakeses Pezinokis. Klettenberg sai võidupunktid teise koha eest Riias, Kivisild viienda koha eest Poznanis. Kui Ellermanni Grand Prix võit oli 2013. a.-l Eesti takistussõitjatele ainukene, siis Longines Ranking sõidu võitu said tähistada veel kahel korral Gunnar Klettenberg (märtsikuine Varssav hobusega L.B. Carnaval La Silla ja juulikuine Peterburg hobusega Lance S), ühel korral Rein Pill (septembris Tšerniahovskis hobusega A Brok) ning lisaks GP võidule veel Ellermann Zacharoviga novembrikuises Celjes.
Hanno Ellermann ja Zacharov. Foto: Oliwia Chemilewska
Vaatamata eelpool toodud võitudele, saame takistussõitjate tõsiseimaks tulemuseks nimetada hoopiski Tiit Kivisildi ja Cinnamoni esitust Helsingi CSI5* tasemega Grand Prix`s, kus meie võistluspaar läbis rahvusvahelises tippseltskonnas kaks 160 cm kõrgust vooru vigadeta. Kuigi tulemuseks oli üheksas koht, siis arvestades, millises seltskonnas ja millise tulemusega see saavutati, on kommentaarid liigsed.
Tiit Kivisild ja Cinnamon Helsingis. Foto: Külli Tedre
Takistussõitjad osalesid lõppeval aastal korra ka Rahvuste Karika etapil. Moskvas peetud võistlusel paraku tulemust kirja ei saadud ning sellega jagati leedukatega neljandat kohta. Samas naases meie niinimetatud teine koondis koosseisus Paul Argus, Ebbe-Liisa Sõnajalg, Margit Mägi ja Andres Udeküll juunikuus Soomes peetud Põhja- ning Baltimaade Meistrivõistlustelt võistkondliku pronksmedaliga.
Koolisõidus eelkõige Dina Ellermanni aasta
Koolisõidus oli Dina Ellermanni aasta, mis päädis 2014. a. Maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooninormi täitmisega, seda põhihobusega Landy`s Akvarel, kellega toodi Eesti ratsapublikule aasta jooksul hulgaliselt rõõmu. Paar tegi oma rahvusvahelise GP debüüdi aprillis Minski CDI3* võistlusel, kus saavutas 16 osaleja seas tubli neljanda koha. Järgnesid mitmed teised rahvusvahelised GP-d, mille hulgast võiks eraldi esile tõsta Helsinki International Horse Show viiendat kohta ning Zakrzowi CDI3* kolmandat kohta GP-s ja teist kohta GP Specialis. Aastasse mahtusid ka järjekordne täiskasvanute Eesti meistriks tulek ning Tallinn International Horse Show mõlema võistlusklassi võit tasemel Intermediaire I.
Dina Ellermann ja Landys Akvarel. Foto: Külli Tedre
Häid tulemusi tegid rahvusvahelisel areenil ka Getter Kangur ja Palladion ning Tiina Kuusmann ja Stallone. Just veel noorteklassi kuuluv Getter Kangur näitas tänavu taseme tõusu, võttes Eesti Meistrivõistluste hõbemedali täiskasvanute klassis ning Tallinn International Horse Show mõlemal päeval kolmanda koha. Parimatest noorte arvestuse startidest rahvusvahelises konkurentsis võiks mainida 1., 2. ja 3. kohta Wroclawi CDIY ja ning kolme esikohta Zakrzowi CDIY võistlustel.
Ajutiselt Kreekas resideeruv Age Luha aga saavutas hobusel Diamond in Black Balkani Meistrivõistlustel erinevates programmides kolm kolmandat kohta. Mullune parim koolisõitja Grete Barake oli paraku tänavu „pildilt“ suhteliselt kadunud ja ehkki normatiivid EM-iks olid täidetud, otsustas sportlane seal mitte startida.
Age Luha ja Diamond in Black. Foto: erakogu
Üle pika aja tagas Eesti koolisõiduvõistkond taas FEI Dressage Challenge’i 5. tsooni üldvõidu. Tõsi küll, sel aastal ei osalenud sarjas meie tsooni senine favoriit Valgevene, seega jäid meie konkurentideks Leedu, Läti ja Moldova. Eesti võistkonda otsustati sedapuhku valida järgmised paarid – Dina Ellermann ja Donna Anna (70,776 %), Katrin Tinno ja Damberina (68,103 %), Hanna Lang ja Aaria (66,897 %) ning Laura-Maria Lukas ja Zäz (65,259 %).
Kestvusratsutamises toimub pidev edasiminek
Kestvusratsutamises oli tänavu märgata noorte ja juunioride avru ning taseme tõusu. Ühelgi varasemal aastal ei ole noored kestvusratsutajad teinud rahvusvahelises tasemel nii palju starte.
Esmakordselt meie kestvusratsutamise ajaloos kutsuti Eesti sportlane – Kairit Kalbre – Araabia Ühendemiraatides toimuvale ülimainekale President Cup`i nimelisele 160 km pikkusele võistlusele, kuhu pääseb vaid personaalsete kutsetega. Kahjuks tuli Kairitil Baltimori kerge vigastuse tõttu startida laenatud hobusel, kellega ei suudetud distantsi lõpetada. Meie kestvuratsutajaile oli kindlasti edukaim Leedus Kurtuvenai rahvuspargis peetud võistlus, kust toodi koju mitmeid võite ja teisi auhinnalisi kohti.
Kestvusratsutajad Leedus. Foto: Ülari Oras.
Traditsiooniline rahvusvaheline Haanjamaa võistlus võõrustas esimest korda Eestis Põhja- ja Baltimaade Meistrivõistluseid ning vaatamata lootusetult vihmasele ilmale oli võistlusest osavõtt kõigi aegade suurim.
Kodumaistes võistlustes paigalseis
Kodumaiseid võistluseid analüüsides peame tõdema, et toimub teatud paigalseis või isegi vähikäik. Korraldajad ja klubid, meenutagem kümmekond aastat tagasi toimunud Palladium Cup`i hiilgeaegu ja võrrelgem seda tänapäevaga. On, mille üle mõtiskleda ja mille poole järgnevatel aastatel püüelda.
Ainukeseks uueks sädemeks oli kolmevõistlejate karikasari, mis kindlasti aitab arendada seda olümpiaala. Muust rääkides, saame endiselt nimetada Luunja Karikat ja Kärdla Ratsupäevi, loomulikult ka Ruila Kevadtuuri ja mitmeid jätkunud karikasarju. Sisehooajale andis 2013. a.-l tõsise hoobi meid märtsikuus tabanud viirusepuhang.
Kolmandat aastat peeti Ruilas üheaegselt kooli- ja takistussõidu meistrivõistlused. Tundub, et see formaat on oma elujõulisust tõestanud. Jätkus Tallinn International Horse Show traditsioon, mis on endiselt ilmselgelt meie ratsahooaja tippsündmus. Tulevast aastast plaanivad korraldajad Saku Suurhalli lisaks takistussõidu MK-etapile esmakordselt Eestis korraldada ka koolisõidu MK-etapi. Areng jätkub.
On tekkinud lootus korraldada 2014. aastal Tallinna horse show-l esimest korda koolisõidu MK etapp.
Rõõmu ei valmista sugugi noorhobuste tšempionaadi ümber toimuv. Ei suuda paraku meie vabariigi aretusühingud ühtseid seisukohti kujundada ning teha sellest ühte korralikku üritust. Lõppevalgi aastal otsustati hooaja keskel tuua tšempionaat (takistussõidus) ligi kuu aega ette poole! Spordis on tähtis
süsteem, treeningplaan. Kui mõni sportlane on oma noorhobuse tippvormi viimise plaaninud septembri alguseks, siis kohaliku tippvõistluse kuu aega varemaks nihutamine ei saa hästi mõjuda. Lisaks meie tippsõitjate tihe võistlusgraafik, mis sellise tõmblemise korral võib suurvõistluseks plaanitu jätta parimate osavõtjateta. Kokkuvõttes sai üritus muidugi läbi viidud, kuid koos parimate kodumaiste rahvuslike võistluste hulka kuuluva Luuja Karikaga kippusid võistlused üksteist varju jätma ning kasu ei ole sellest kummalegi. Loodame väga, et selle võistlusega on uuel aastal uut moodi.
2013. aasta parim viie aastane hobune Dolanda ja Maarja Martinson. Foto: Ago Ruus
Ratsaliit sai uue juhatuse
Eesti ratsaspordi juhtimises oli kindlasti märkimisväärseks sündmuseks uue juhatuse valmine Eesti Ratsaspordi Liidule ja pikaaegse juhatuse esimehe ning suursponsori Heiti Hääle taandumine. Tänane aupresident Hääl töötas ratsaliidu juhatuses muljetavaldavad 18 aastat, millest 12 juhatuse esimehena. Tema panus meie ratsaspordi arengusse on kirjeldamatult märkimisväärne. Uuele esimehele Jaanus Berkmannile on latt seatud üpriski kõrgele, kuid Jaanuski on end hea organisaatori ja klubijuhina Hiiumaal tõestanud. Soovime uuele juhatusele jõudu ja energiat oma raskel teel!
Uue juhatuse valimisel. Foto: Külli Tedre
Uuendustena ratsaspordi ametkondlikul tasandil saame mööduvast aastast nimetada Rohelise Kaardi kohustuslikuks muutumist, samuti käivitus Ratsaliidu sportlaste ja hobuste administreerimise netipõhine süsteem ratsanet.ee. Süsteem on on arengutee alguses ja järgnevail aastail lisandub sellele plaanide kohaselt üha uusi funktsioone. Eesmärgiks on viia tulevikus kogu võistlustele registreerimine sarnaselt Soomega loodava süsteemi põhiseks, kuid Eesti süsteem peaks olema põhjanaabritega võrreldes oluliselt multifuntsionaalsem.
Maailmaareenil nähti mitmeid ülivõimsaid sooritusi
Globaalsel tasandil oli 2013. aastal üks suuremaid muudatusi takistussõidu Rahvuste Karika uue formaadi käivitumine, millele kostis vastuhääli nii Lääne- kui põhiliselt Ida-Euroopast. Kuigi eriarvamusi jagub tänasessegi päeva, sest peale Euroopa puudub sisuliselt muus maailmas loodud regioonides-liigades sisuline konkurents finaalikohtadele ja probleemkohti on teisigi, siis üleilmses plaanis saadi üks vanimaid sarju ikkagi rohkem pilti. Barcelonas peetud finaali, mille raames selgus üldvõitja – Prantsusmaa, loetakse kordaläinuks, meediakajastus oli võrreldes eelnevate aastate Superliiga kajastamisega oluliselt laiaulatuslikum. Meedia kaasamiseks tehti tublisti tööd, sest ka näiteks hobumaailm.ee toimetus sai kataloonlastelt kutse osalemiseks. Kuigi me kohal ei käinud, saime igapäevaselt värskeid pressiteateid ning suurvõistluse kajastamine oli seetõttu oluliselt lihtsam.
Euroopas peeti 2013. aastal kontinentaalsed tiitlivõistlused kõikidel olümpiaaladel. Kui takistus- ja koolisõidus jagati medaleid Taani spordisõbralikus linnas Herningis, siis kolmevõistluses Malmös. Samas piirkonnas, Göteborgis, peeti maha MK finaalid takistus- ja koolisõidus.
Kahtlemata jätkus koolisõidus Charlotte Dujardini ja Valegro võidukäik, medalikollektsiooni lisandus kaks EM kulda (GP Special ja Kyr). Vahetult enne jõule aga purustas paar Londoni horse show raames küri maailmarekordi tulemusega 93,975 %.
Charlotte Dujardin ja Valegro nüüd ka Euroopa meistrid. Foto: Külli Tedre
Mõnevõrra ootamatult tuli takistussõidu Euroopa meistriks ainsana ühegi mahaajamiseta lõpetanud prantslane Roger Yves Bost hobusel Castle Forbes Myrtille Paulois, kolmevõistluse individuaaltiitel läks üldsegi mitte üllatuslikult fantastilisele sakslasele Michael Jungile hobusel Halunke FBW. Jung, kes on esimese kolmevõistlejana samaaegselt nii Euroopa meister, maailmameister kui ka olümpiavõitja, on nüüd ainus neli tiitlit järjest võitnud sportlane.
Värske Euroopa Meister Roger Yves Bost hobusel Castle Forbes Myrtille Paulois. Foto: Külli Tedre
Michael Jung teeb Euroopa meistriks tulles taas ajalugu. Foto: Kit Houghton / FEI
Maailmakarika finaalis seljatas teist aastat järjest ameeriklane Steve Guerdat’ – tänavuseks tiitlivõitjaks pärjati seda auhinda kaua-kaua aastaid jahtinud Beezie Madden hobusel Simon. Koolisõidus aga oli viimaks sakslanna Helen Langehanenbergi ja Damon Hilli kord triumfeerida.
Maailmas jätkusid suured sarjad, millest tuntumad takistussõitjate Global Champions Tour ja kolmevõistlejate HSBC FEI Classics,
mille võitjateks kujunesid vastavalt Scott Brash ja Andrew Nicholson. HSBC ja FEI sponsorleping lõppes tänavu, kuid samanimeline sari tõenäoliselt jätkub, sest uue hooaja kaks esimest etappi on juba peetud.
Andrew Nicholsoni võimas aasta. Foto: Kit Houghton / FEI
Sponsoritest rääkides, väärib kindlasti märkimist FEI koostöö lõppemine Rolexiga ning selle asendamine viimase konkurendist kellafirmaga Longines. Longines on Lääne-Euroopa takistussõidu MK-liiga uus nimisponsor, samuti ametlik ajavõtja Rahvuste Karikal ja nimisponsor ka takistussõidu reitingutabelile. Samas ei ole Rolex ratsaspordi jaoks täielikult kadunud. Lõppeval aastal asutati takistussõiduturniiride sari Rolex Grand Slam, kuhu kuuluvad Aacheni CHIO, Spruce Meadow CSIO ja Genfi CHI. Sportlasele, kes suudab võita nimetatud kolme võistluse Grand Prix`d järjest, makstakse preemiana välja 1 000 000 eurot.
Esimest korda ajaloos toimus FEI Koolisõidu Rahvuste Karikas, mis viidi läbi nelja etapi näol. Sarjas osalesid mõnel korral ka maailma tipud, kuid eelkõige said kogemusi hankida ja närvikõdi avalikkusele pisut vähemtuntud paarid, kes olid võimalusest vaimustuses. Positiivse tagaside tõttu on tõenäoliselt oodata sarja jätkumist ka uuel aastal.
Hobumaailm kutsub meile tihemini kirjutama ja teateid saatma
Toimetuse poolelt lõppevale aastale tagasi vaadates püüdsime anda lugejatele võimalikult laiapõhjalist ülevaadet nii meil kui maailmas toimuvast. Juba kolmandat korda oli Hobumaailm esindatud takistus- ja koolisõidu MK finaalis, esmakordselt olime väljas samade alade Euroopa meistrivõistlustel ning paarisrakendite MM-il. Igapäevane töö käib meil siiski arvutiga kodus või kontoris, püüame seda teha oma piiratud inim- ning ajaressursi piires võimalikult hästi. Mööduval aastal kutsusime lugejaid tegema üha aktiivsemalt kaastööd, et kajastada rohkem ratsa- ja hobuilmas toimuvaid sündmusi. Üleskutse on endiselt jõus. Ei ole tähtis, kas võistlus, ülevaatus, ponipäev jne. on suur või väike, kokkuvõte toimunust on alati teretulnud. Koostöös saavutame oluliselt parema tulemuse ja saame rohkem kirjutada just sellest, mis toimub meie endi keskel. Samas peame endiselt oluliseks tuua lugejateni uudiseid maailma tippudest – inimestest ja hobustest, kes on paljudele meist suureks eeskujuks.
Soovime siinkohal kõikidele oma lugejatele head vana aasta lõppu ning ootame teilt uuel aastal üha rohkem tegusid, mida meie veergudel rõõmuga kajastada.