Ratsutamine on ala, mis ühendab füüsilise koormuse, täpse koordinatsiooni ja vaimse keskendumise. Edukas ratsutaja peab suutma oma keha ja meelt kontrollida, et harmoneeruda hobuse ja tema liikumisega. Üks treening, mis on saanud palju tähelepanu tänu oma mitmekülgsetele eelistele, on pilates. Uurisime lähemalt, miks on nii paljud ratsutajad enda jaoks pilatese avastanud ja kuidas see on neid aidanud.
Pilates õpetab keha tundma ja kuulama
Aile Alveus, stuudio NõmmePilates omanik, jõudis pilatese juurde alaseljavalude tõttu. “Olin siis alles noor, 18-aastane,” meenutab Aile. Alaseljavigade põhjust ei olnud vaja kaugelt otsida- kukkumised hobuse seljast, saadud põrutused ja füüsiliselt raskeid tallitööd, mille juures kasutatakse ühte, tugevamat, keha poolt. “Soovisin saada valust vabaks ja ka parandada oma füüsilist vormi.”
Koolisõitja Grete Hussar jõudis pilateseni oma hea sõbranna, Tiina Kuusmanni, kaudu. Tiina andis trenne takistussõitjale, kelle emale kuulus pilatese stuudio. Üks asi viis teiseni ja õige pea leidsid Tiina ja Grete end pilatese trennist. Tiina meenutab, et kui esialgu tegid nad Kurtna tallides matitrenne ja paar kuud hiljem hakkas ta käima Hedi Lepmetsa Laagris asuvas stuudios reformeri trennides. “Pilatesega on naljakas see, et kui sa alustad, siis tundub see nii kerge ja alles trenni lõpus avastad, et tegelikult oled üsna läbi,” naerab Grete.
Seda, et pilates on ratsutajale kasulik, usub ka pilatesetreener Pille Trolla, kelle käe all treenivad mitmed ratsutajad. Pille selgitab, et kuna ratsutaja kehahoid mõjutab hobuse liikumist, siis selleks, et ratsutaja saaks hoida õiget kehahoiakut, on vaja piisavalt tugevat kerekeset. “Sellega kaasnev vaagna stabiilsus aitab toetada hobuse tasakaalu tunnetust. Ratsaniku keharaskuse tasakaalustamata jaotus sadulas võib raskendada õiget sooritamist ja põhjustada segadust hobuses. Mida nõtkem, tugevam ja paremas tasakaalus ratsutaja on, seda lihtsam on oma soovitud liigutust ka lihtsalt ja tõhusalt edasi anda,” on Pille veendunud.
Ratsutajatest õpilastele jagub Pillel vaid kiidusõnu. “Olen märganud, et ratsutajad on distsiplineeritud ja motiveeritud treenijad, kes tajuvad pilatese treeningutest saadavaid kasusid. Hea on see, et ratsutades lihvib ratsanik pidevalt pilatesest saadud oskusi ja andes treenerile tagasisidet ratsutamise edukusele toetudes, saame pilateses aidata kaasa paremale tehnilisele sooritusele.”
Pilates tegi priiks seljavaludest ja andis parema istaku
Hobumaailmaga vestelnud rääkisid kui ühest suust, et esimesed märgid muutustest ei lasknud end kaua oodata. “Märkasin koheselt, et suudan paremini jälgida oma rühti ning vältida pingesseminemist sadulas,” toob Aile välja. Kuna pilateses on suur rõhk hingamisel, siis õppides seda tehnikat, muutub hingamine ka teistes olukordades automaatseks ning hakkab toetama kõigis tegevustes. “Tugevamad keretüvelihased ehk korsetilihased aitasid ära hoida ka selja väsimist tallitöödel, hea oli ka hakata märkama, et harki või harja ei pea ainult ühele küljele vibutama,” toob Aile näite, kuidas pilates aitas teda ka tallitöödel. “Osates märgata oma keha assümmeetriat ja õppides seda balansseerima erinevate individuaalsete harjutustega, õpid paremini ka nägema neid probleeme oma hobusel ja suunama sinna vajalikku tähelepanu.”
Hingamise olulisuse toob välja ka Tiina. “Pilateses võlus mind eelkõige selle rahulik tempo, hea hingamine ja kõige rohkem see tunne, mille saad trenni lõpus. Oled nii palju vabamam ja liikuvam nagu oleks trenni ajal kasvanud pikemaks,” märgib Tiina.
Esimeste trennide järel tundsid nii Grete kui Tiina paremat jalusetunnetust. “Kõige rohkem aitas pilates alguses sellega, et leidsin sadulas võrdse toetuse,” toob Grete välja ja sellega nõustub Tiina. “Koheselt tundsin palju stabiilsemalt jaluse toetus. Hiljem juba süvalihaste tugevnemisel paremat keha stabilisatsiooni, kindasti paranes mu istak märgatavalt. Üleüldine keha tunnestus paranes samuti,” kiidab Tiina pilatese kasulikkust.
Ka Grete toob välja, et mõnekuulise trenni järel muutus tema tasakaal ja tunnetus sadulas oluliselt paremaks. “Mulle meeldib pilatese juures see, et ta õpetab kasutama süvalihaseid. Pilateses treenid neid lihaseid, mida sa muidu ei tunneks, aga pilateses õpid neid tundma ja kasutama.”
Aile märkas pärast viiendat-kuuendat treeningut erinevust oma kehatunnetuses. “Oskasin märgata oma kehaasendit muudes tegevustes ning selg ei väsinud enam nii kiiresti. Pärast mõnekuulist harrastust sain oma seljavalust peaaegu vabaks,” loetleb Aile pilatesega kaasnenud boonuseid.
Treeneripaberid oli loogiline jätk
Pilates võlus sedavõrd, et nii Aile, Grete ja Tiina hakkasid tegema treeneripabereid. Aile töötabki nüüd mitmendat aastat treenerina ja asutas oma stuudio NõmmePilateses, Tiina on värske pilatese treener ja Gretel on treeneripaberite tegemine lõpusirgel. Otsus hakata teisi juhendama sündis väga orgaaniliselt.
“Sain ise trennides oma muredele lahenduse ja õppisin liikumist täiesti uuel viisil tundma ja hindama. Juba pärast pool aastat kestnud treenimist sain aru, et soovin pakkuda seda kogemust ka teistele inimestele,” räägib Aile. Õige pea leidis Aile end esimeselt koolituselt. “Unistused tuleb välja öelda, juba mõned kuud hiljem olingi läbinud oma esimese koolituse. Sellest on nüüd juba viisteist aastat, iga aasta olen end jätkuvalt täiendanud ning juurde õppinud. Ja õpin elu lõpuni, pilatese maailm on nii sügav ja põnev, rohkelt anatoomiat ja just funktsionaalset anatoomiat ning juhendamisoskuste parandamist,” kommenteerib Aile. 8 aastat tagasi läbis Aile ka Body&Flow mastertraineri koolitusprogrammi ning koolitab sellest ajast oma stuudios ka pilatese treenereid.
Gretele ja Tiinale andis tõuke Hedi Lepmets. Gretele tundus treeneripaberite tegemine hea õppimiskohana, et pilatest paremini mõista. “Õppimine on olnud ülipõnev ja ma olen nii palju huvitavat teada saanud!” Tiina leidis, et kuna pilates on saanud juba tema igapäevaelu lahutamatuks osaks, siis on treeneriameti õppimine hea viis ühendamaks hobi ja töö. Mõlemat on aidanud eelnev kogemus ratsutamistreenerina, kuid pilatesetreeneriks õppimine on neid aidanud ka töös ratsutamistreenerina. “Pilatesest on ratsutamistrennis palju kasu olnud, seda eriti õpilastel, kes käivad samuti pilateses,” toob Tiina välja. “Siis on hea neil laste meenutada seda tunnet, mis nad reformeril saavad.” Sellega nõustub ka Grete. “Oskan paremini asju selgitada ja tuua näiteid, kasutades pilatese trenni näiteid või sõnavara,” selgitab Grete.
Kellele pilates sobib?
Kõik, kellega vestlesime, vastavad ühest suust, et pilates sobib igale inimesele ja Grete toob näite enda perekonnast. Koos pere ja sõpradega käidi talvel regulaarselt pilateses ja tema isa, kes mängib palju discgolfi, märkas, et pilatese trennidega on tulnud juurde painduvust ja kehapoolte võrdsust. Kadunud on ka seljavalud. “Pilatese eeliseks on kindlasti see, et inimesed, kellel pole väga võhma, saavad alustada pilatesega neile sobivas tempos ja tasemel. Pilatest jaksavad ja saavad kõik kuidagi teha,” toob Grete välja ühe pilatese plussi. Seda kinnitab ka Pille: “Treeningud on kohandatavad vastavalt treenija võimekusele ja vajadustele. Laste treeningud on mängulisemad, vigastustest taastujate ja eakamate treeningud väiksema koormusega kui harrastussportlase või professionaalse sportlase omad.”
Aile sõnul on pilates kasulik igale inimesele, kes tegeleb mõne spordialaga süvitsi. “Pilates aitab vähendada pingeid ja vaevuseid alaseljas, toetab sinu kehataju arengut ning rühiga seotud probleemida märkamist ja nendele lahenduse otsimist. Pilates on justkui lihashooldus, mis toetab sind sinu põhialal,” selgitab Aile. “Oma keha tundmaõppimine ja lihastasakaalu toetamine on vajalik igal alal.” Tiina hindab, et pilates on väga hea kõikidele, kes harrastavad spordiala, kus üks kehapool saab suuremat koormust nagu näiteks tennis või discgolf.
Aga miks just ratsutajatele?
Aile toob siiski välja mõned kasutegurid ratsutajatele, mis on spordialaspetsiifilised. Näiteks puusapiirkonna probleemide lahendamine, aga pilatesest saab ka parema rühi ja tasakaalu ning pingevaba alaselja. “Lisaks väga oluline aspekt- sa õpid oma korsetilihaste abil stabiliseerima oma keha keskosa ning su käed ja jalad saavad liikuda vabalt ja loomulikult kehatüvest sõltumata. Ratsutades on see suureks abiks,” toonitab Aile.
Ailega on sama meelt teisedki. Pille selgitab, et pilates tugevdab kerekeset ja loob ratsutamiseks vajaliku vaagna stabiilsuse samal ajal säilitades ja arendades lülisamba ja käte-jalgade liikuvust. “Tekib oskus keha piirkondi eraldi stabiliseerida ja liigutada vastavalt vajadusele. Areneb ka oskus kasutada hingamist kehatööd ja liigutusrütmi toetavamalt,” loetleb Pille pilatese kasutegureid ja lisab, “olen ratsutajast treenijalt kuulnud, et reformeril vedrude vastupanuga treenides tekib hobusega ratsutamise tunnetusega sarnane tunnetus.”
“Kindlasti on pilates ratsutajale ideaalne trenn, aga ka kõikidele teistele, kes soovivad head koormust ja enesetunnet,” leiab Tiina. Grete toob välja, et pilatese trenniga õpib ratsanik paremini tunnetama kehapoolte võrdsust. “Minul on olnud alati probleem olnud sellega, et ma olen vasakule nõrgem ja tegelikult olen senini vasakule nõrgem. See on küll palju väiksem, aga muutused võtavad aega,” toob Grete näite. Pilatese kõrval soovitab ta ratsutajatele ka joogat. “Pilates on ülihea süvalihaste treenimiseks, aidates ka venitusel, aga jooga venitab rohkem. Ma tunnen enda puhul, et jooga aitab mul paremini lihaseid venitada.”
Grete sõnul on oluline, et ratsutaja teeks trenni väljaspool sadulat. “Igasugune trenn on abiks. See arusaamine, kui palju paremini sa võid sadulas istuda, kui väljaspool sadulat treenida, on hindamatu. Möönan, et kui ratsutada kümne hobusega päevas, võib olla keeruline leida aega lisatrenniks, aga samas näiteks kõik tippsportlased leiavad selle aja. Kas või natukenegi,” julgustab Grete.