11. detsembril toimus Ruila tallis mõnus ja meeldejääv uue maneeži avamispidu. Kuigi ilmaolud autodega liiklemist ei soosinud ja ilmselt oli see ka mõningate külaliste mittetulemise põhjuseks, saabus kohale paras hulk nii tegijaid kui nägijaid. Ruila tall oma vastvalminud maneežiga nägi selles lumesajus ütlemata armas välja.
Kogunema hakati nelja paiku. Külalised suunati maneeži pubisse ja tribüünile, kus pakuti maitsvaid suupisteid ja juua, et kõigil ikka tuju hea ja meel rõõmus püsiks. Samas sai näha vanu tuttavaid ning heita pilk Ruila maneeži uuele väljanägemisele. Kohale oli saabunud mitmed Eesti ratsamaailma kuulsused: Heiti Hääl, Marti Hääl. Dina Ellermann-Radha’a, Urmas Kubre, Raigo Kollom, Tiit Siiboja ja mitmed teised tuntud tegijad.
Ei läinud palju aega, kui kauaoodatud showprogramm pihta hakkas. Rahva ette ilmusid kaks õhtujuhti – Raul Vahar ja Andres Bahovski … saaniga. Pisut kentsakates kostüümides juhtidel jooksis jutt libedalt, võiks lausa öelda, et nagu õlitatult. Kõigepealt oli väike sissejuhatav osa ja tänati inimesi, kes aitasid Ruila tallidel saada selliseks, nagu nüüd näha. Suure vaeva nägijatele anti ilus ja ainulaadne kingitus – veinipudelikast, mille peale oli põletatud Ruila talli logo (autor Külliki Kristianson) ning uue maneeži kujutis (arhitekt Siiri Nõva). Kastis oli ilmselt ka vein sees… Peale nende inimeste tänati loomulikult ka talli perenaist Eha Kirsipuud, keda vahel tema tugeva hääle tõttu pisut kardetakse, kuid kelleta Ruila tall kohe kindlasti ei eksisteeriks oma praegusel kujul. 
Pildil veab saani Marti Hääl, teda aitavad õhtujuhid Raul Vahar ja Andres Bahovski ning talli perenaine Eha. Foto: Ago Ruus
Etteasted hobustel ja ilma ning ootamatud lahendused
Juba varakult võis tallide vahel näha ringijooksvaid tüdrukuid, kes sebisid oma hobuste ümber, tegid neile patse ja hoolitsesid, et suksud ikka head välja näeksid. Nagu arvata võis, sai näha ruilalaste kadrilli! Maneežis kostus mõnus jõulumuusika, hobused „tantsisid“ ja mõni hobune lisas etteantud programmile vürtsi veel äkilisemate hüpetega. Kuigi kõik ei sujunud päris plaanipäraselt, olid pealtvaatajad rahul ja isegi show autoril Jessical oli naeratus näol.
Kadrilli lõppedes tänasid hobutantsutüdrukud Ruila talli, kinkides kodutallile suure kella, mis tänaseks juba aja kadu näidates maneeži seinal ripub. Et aga etteastet kellegagi võrrelda oleks, pakkus omalt poolt samuti väikese esituse Ruila talli ratsakool. Esitamisele tuli Lumivalgekese ja pöialpoiste muinasjutt, kust ei puudunud ka hobused. Rääkimata tavapärasest loo lahendusest. Kõik nautisid oma tegemisi ning muutsid selle kaudu ka teiste olemise mõnusaks. 
Ruila talli ratsakooli etendus „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Foto: Ago Ruus
Tuvi meelest oli maneežis liiga palju liiva
Pärast etteasteid lubati külalistel veel midagi hamba alla pista ja täita oma klaasid, sest järgmisteks programmideks tuli pisut jõudu koguda.
Ja siis algas stoilo. Nalja ja naeru jätkus nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Küll kihutati võidu hobustel, küll oma jalgadel, siis kanti lusikal muna, hüpati kartulikotis ning otsiti jahuse näoga veest porgandeid. Võitis küll ainult üks meeskond, kuid osavõturõõm säras kõigi silmis. Kõige rohkem siiski küll võitjate, sest meeskond, kuhu kuulus kaks täiskasvanut ning mõned alaealised, sai auhinnaks suure šampusepudeli. Hiljem nähti Kristjan Leppa pudeliga ringi jooksmas ja ei ole teada, kas ka teised sellest osa said… Mis teha – suurema ja tugevama õigus kehtib mujalgi kui metsas.
Järgmine võistlusala oli eriti kerge odaga odavise. Selleks ajaks oli isegi Ruila velsker (nii ta ennast nimetas) Andres Tuvi juba lõbusas meeleolus ning suundus otsustavalt võistlustulle. Õhtujuhtidel oli temaga ilmselgelt mingi kokkulepe, sest staar-veterinaar sai teistele lubatud ühe katse asemel kaks ning tänu sellele ka šampusepudeli. Muidugi lootis tuult tiibadesse saanud Tuvi ka järgmise ala võita, kuid paraku oli maneežis liiga palju liiva – see oli tema sõnul põhjuseks, miks kotihüpetel tema finišihüpe maakündmisega lõppes ja auhind noorele sportlikule noormehele läks, kes kadus oma võidupudeliga kahtlaselt kiiresti teadmata suunas.
Kaunid õblukesed naised esinesid võimsate sooritustega
Samal ajal pubis… Saabus tort, mida kaunistas loomulikult Ruila talli logo. Need, kes veinipudelikastidel seda veel näinud ei olnud, võisid enne sööki sellega tordil tutvuda. Samuti sai logo imetleda maneeži sisetribüüni põrandat vaadates. Tort oli väga maitsev ja tükkide suurust vaadates võis tõdeda, et Ruila tallis ei koonerdata.
Umbes kella seitsme paiku hakkas programmi viimane, kuid võib-olla isegi kõige põnevam osa – paarishüpped. Maneeži oli ilmunud neli takistust ning esimesena astusid areenile „arukas blondiin“ Liis Danelson Imre Samsi imehobusel U-Donna ning „vaga vesi – sügav põhi“ Katri Varikmaa poola hobusel Odkriwka. Parkuur läbiti edukalt peaaegu sünkroonis. Pärast esimest katset tõsteti takistusi ning välja ilmusid kaks õblukest ratsanikku oma uhketel suurtel täkkudel – tulevane kirurg Kätlin Sehver ,,Kättemaksukontori” Dorianil (päriselus Lord Leu) ning Margit Mägi Landcruiseril – nelivedu, kindel edu! Ja seda viimast jätkus mõlemale: kaks tumedat täkku hüppasid nagu oleks see neil igapäevane sooritus – puhtalt, kiirelt ja kaunilt kõrvuti. Tsirkus oli tasemel!
Sellega oli peo ametlik osa läbi ning mitteametlikust jätkupeost võib kuulda vaid legende… Kes soovib, võib ju oma fantaasiat kasutada ning Ruila maneeži avamisloole ise lõpu mõelda.