Hiljuti Pärnus rannaniidul tulistamise läbi Herefordi tõugu tõupulli kaotanud loomapidaja Georg Artma on püstihädas oma Soomaale toodud koniku tõugu hobustega, kellest üle kümne on nälga surnud.
Konikud toodi Soomaale 2011. aastal selleks, et nad hakkaksid sealses rahvuspargis poollooduslikke karjamaid puhtana hoidma. Kahjuks selgus juba esimesel talvel, et Soomaa talviste üleujutuste tõttu muutuvad karjamaad liuväljaks, millest hobused ei suuda kapjadega toitu välja kaapida.
Sakala andmeil kuuluvad konikud ühele Hollandi ühingule, mis keelas hobustele lisatoidu andmise. Sellele vaatamata kogus Artma nälga kannatanud hobused ühte kohta ja söötis neile heinapalle. Paraku selgus, et territoorium jäi loomadele kitsaks, nad vigastasid üksteist ja reostasid söögiks toodud heinu, mistõttu hakkasid hobuste seas levima parasiidid.
Hobusearst Ulvi Martin kinnitas Maalehele, et loomad olid kõhnad juba esimesel talvel, isegi vaatamata lisasöötmisele. Üks loom, kes haigestununa toona enam maast ei tõusunud, tuli magama panna.
Artma on nüüdseks veendunud, et konikuid ei ole võimalik Soomaal pidada.
Keskkonnaameti maahooldusspetsialisti Gunnar Seina sõnade kohaselt peab Artma leidma lahenduse, kuidas veel elus loomad päästa. Maalehe esmaspäevane online-väljaanne kirjutas, justkui plaaniks Artma tuua hobused kosuma Pärnu rannaniidule. “Seda, mis neist sügisel saab, ma praegu ei tea. Las elavad kõigepealt suve üle,” ütles Artma.
Pärnu linnalehmade projektijuht Bert Holm ütles aga, et Artmal ei ole temaga mingit kokkulepet konikute Pärnu rannaniidule toomiseks. “Ei tea sellest mõttest midagi, aga leian, et rannaniidul ei ole neile õiget sööki,” kommenteeris Holm.
Konikud jõudsid Eestisse tänu Seinale, kelle poole pöördus kaks aastat tagasi ARK Nature esindaja, kes pakkus siinsete poollooduslike koosluste hooldamiseks konikuid, kellele Hollandis enam rohumaad ei jätkunud. Üks, kes nõustus loomi pidama, oli Artma.
Samal ajal on Pärnumaal Saarde vallas Ädu Leesmendi hoole all 37 sama tõugu hobust, kes on loomapidaja kinnitusel kõik terved ja rõõmsad.
Leesment on veendunud, et Eesti kliima sobib konikutele suurepäraselt. “Pisut lisatoitu loomad talve jooksul küll said, samal ajal sõid konikud puhtaks kõik kraaviperved,” kinnitas Leesment.
Artikkel on avaldatud originaalallika Pärnu Postimees toimetuse loal