Spordis saab olla edukas austades ja arvestades hobusega

Praktika ja teooria käivad käsikäes. Foto: Marlen Vassil

Juuni viimastel päevadel toimus Itaalias, Angeras konverents “Horse Welfare- Ethology- Science- Performance” (WESP) 2024. Konverentsi eesmärgiks oli ühendada hobuste heaolu ja tulemussport teaduslike meetodite kaudu. 

Konverentsil oli nii teoreetiline kui ka praktiline osa, mis muutis selle põnevaks ja näitas kenasti, et teooria toetas praktikat. Konverents algas loenguga hobuste loomusest, maailmatajust ja füsioloogiast. Sellest rääkis kahel päeval prof. Emanuela Valle Torino Ülikoolist. Tema söötmisloengust jäi enim meelde graafik, kus ta näitas kuivõrd mitmekordistub hobuste koolikute risk, kui hobune saab enam kui 2,5 kg jõusööta päevas. Niisamuti rääkis ta, kuidas ta arvestab sellega tippsooritushobustele toitumiskavasid koostades.

Professor Paolo Baragli Pisa Ülikoolist rääkis hobuse emotsionaalsest intelligentsusest ja uutest põnevatest uurimustest hobuse-inimese suhte ja vastastikuse mõjutamise kohta.

“Kui teie treener väidab, et hobune on rumal, siis vahetage treenerit“

Konverentsil käis teooria käsikäes praktikaga. Praktilises osas esines esimesena Marco Pagliai (Addestramento Etologico), kes demonstreeris, kui kiiresti hobune õpib, kui järgitakse koolitamise ahelat klassikaline kinnistamine- eemaldamiskinnistamine- premeerimine. Marco ütles noorematele osalistele: “Kui teie treener väidab, et hobune on rumal, siis vahetage treenerit.“

Samas toonitas ta ka hobuse maailmatunnetuse erinevust võrreldes inimesega, kuigi psühholoogia on mõlemal sarnane. Näiteks seda, kui piiratud on hobuse tähelepanu. See annab meile võimaluse kasutada seda edukalt hobuste koolitamisel, kuid teisalt jäävad inimestel mitmed märgid märkamata, mida hobune meile ütleb. Samuti toonitas ta, et tuleb alati otsida probleemkäitumise põhjust, mitte tegeleda üksnes lahendusega sümptomile, sest sõltuvalt lähenemisviisist on ka lahendus erinev.

Teine praktilise osa peaesineja oli Michel Robert, kes on Prantsusmaad esindanud aastakümneid tiitlivõistlustel, seda nii kolmevõistluses kui takistussõidus ning tal on medaleid ette näidata mitmelt EM-ilt, MM-ilt kui ka OM-ilt. Tema sõnul pole ükski medal ega tulemus olnud talle nii tähtis, kui suhe ja läbitud teekond iga hobusega. Ka oma treeningutes on talle hobune ja hobuse perspektiiv alati esikohal.

Näidistreeningutes Itaalia noorte takistussõitjatega rõhutas ta hobuse lõdvestuse olulisust, ratsanike täpseid ja võimalikult kergeid märguandeid ning kannatlikkust. Seda seepärast, et usaldussuhte loomine hobusega võtab aega ja peame hobusele näitama, et me oleme tema poolel. Vaid nii on võimalik saavutada järjepidevaid ja pikaajalisi tulemusi.

Sõnum, mis minu jaoks jäi konverentsilt kõlama on järgmine- muutus paremuse suunas algab seestpoolt ja spordis saab olla edukas austades ja arvestades hobuse olemust. Selle põhimõtte järgimist soovitati treeneritele, sportlastele kui ka muidu kuulama tulnud hobuhuvilistele.