Soome koolisõitja Stella Hagelstami sõnum ei ole küsimus selles, kas Kesk-Euroopa inimesed oskavad hobuseid treenida. Küsimus on pigem selles, mida peetakse vajalikuks olukorras, kus hobusekaubandus, mis hoiab üleval kogu hobusetööstust, on nii konkurentsitihe, nagu see praegu on. „Olen Euroopas nii palju käinud, et tean, millised pinged seal valitsevad. Kõikjal on meeletu kiirustamine,” sõnas ratsutaja Soome väljaandele Hevosurheilu antud usutluses.
Hagelstam ütleb ka, et üks probleem on see, et hobuseinimesed on muutunud liiga agaraks negatiivse tsükliga kaasa minema. See tähendab, et olukorda eskaleeritakse ega soovita mõelda lahendustele. “Ainult teiste vigade otsimine ei vii mitte kuhugi,” on ta kindel.
Hagelstami sõnul oleks kiireim ja esimene lahendus koolisõidu hindamissüsteemi muutmine, et kogu olukord kontrolli alla saada. Korrektne ja kaunis ratsutamine peab tooma ratsanikule reaalse eelise. Algatus peab tulema rahvusvaheliselt katuseorganisatsioonilt ehk FEI-lt ja olema kindlalt kehtestatud. „Kuni hindamine ei muutu, siis ei muutu ka ratsutamine,” ütles Hagelstam.
Rõhuasetus „õnnelikel sportlastel” kõlab ka ratsutajatele endile silmakirjalikult. Hagelstam ütleb, et kui vaadata vaid mõne minuti jooksul noorhobuste maailmameistrivõistluste treeningala, on kohe näha hobused, keda on treenitud jõu ja võimu abil – ometi on just need hobused tulemuste edetabeli tipus.
Hindamine peab olema loogiline ja arusaadav. Koolisõidus peab hindamine alati lähtuma hetkeolukorrast ja ratsaniku kuulus nimi ei tohiks seda mõjutada.