Täna, 90 aastat tagasi, avati Tartus ratsarügemendi maneež. Tegu oli esimese sisemaneežiga Eestis.
Tollane Postimees kirjutab, kuidas maneeži puudumine muutis ratsarügemendile õppuste läbiviimise keeruliseks. “Kevadel, sügisel poriga kui ta talvel kange tuule ja külmaga tuli ratsutamisest sageli loobuda,” kirjutatakse lehes. Halva ilma tõttu tuli kaitseliidul ja noorkotkastel sageli teha pikki pause treeningutes.
Valminud maneež oli mõõtmetega 75x 25 m ja sinna mahtus ratsutama kuni 40 hobust. Maneeži põrand oli kaetud saepuruga, mis tähendas, et maneežis oli võimalik ka takistussõitu harrastada. Maneeži ühes otsas oli suur rõdu, mis võimaldas jälgida nii treeninguid kui ka võistlusi. Rõdu mahutas ligemale 200 pealtvaatajat.
Postimehes tõdetakse, et hoone ei ole täielikult valminud, sest tööjärge ootavad viimistlustööd. Maneeži ehitust toetas toonane majandusministeerium.
Tänaseks on ratsarügemendi maneež hävinenud, ent säilinud on tall, kus tegutseb Tartu ratsakool.
Tartu ratsakooli talli muudab eriliseks asjaolu, et tegutsetakse endises ratsaväepolgu hobusetallis, mis ehitati toona spetsiaalselt ratsaväele. Teist sellist hoonet Eestis säilinud ei ole. 2011. aastal paigaldati tallihoonele ratsarügemendi mälestustahvel.