31. oktoobril toimub Tallinnas koolitus, mis pakub võimalust kuulata oma ala maailmatasemel eksperte – dr Sue Dysonit ja dr Ben Sykesi.
Koolitus on suunatud kõikidele huvilistele, kuid ennekõike on oodatud treenerid, veterinaarid, ratsanikud, hobuseomanikud ja ratsutajad. Koolituse korraldajateks on Teadlik Ratsanik Marlen Vassiliga eesotsas ja loomaarst Maria Kivastik Eesti Maaülikoolist.
Maria sõnul sündis idee korraldada koolitus koostöös Marleniga. “Tema piiritu kirg teema vastu ja ettevõtlikkus andsid mõlemale kindlustunde, et sellest kujuneb eriline ja tõeliselt vajalik koolitus,” sõnab ta.
Dr Sue Dyson ja dr Ben Sykes saabuvad Tallinna seoses rahvusvahelise veterinaarmeditsiini konverentsiga VetMed 2025, mis toimub 30.–31. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas. „Kuna sellise tasemega – oma valdkonna maailma tippu kuuluvad – loomaarstid jõuavad Eestisse üliharva, otsustasime kasutada seda erakordset võimalust,“ selgitab Maria. „Soovisime korraldada koolituse, millest saaks osa ka laiem ring hobuseinimesi, mitte üksnes loomaarstid.“
Dr Sue Dyson on rahvusvaheliselt tunnustatud veterinaar ja teadlane, kelle töö on oluliselt muutnud arusaama hobuse valust ja sooritusprobleemidest. Dyson on avaldanud sadu teadusartikleid ning loonud praktikas laialt kasutatavaid hindamismeetodeid, näiteks Ridden Horse Pain Ethogram’i (RHPE) süsteemi, mis aitab ratsanikel ja veterinaaridel tuvastada valu märke hobuse käitumises.
Dr Ben Sykes on rahvusvaheliselt tunnustatud hobuse sisehaiguste ja sooritusfüsioloogia spetsialist, veterinaar, teadlane ja koolitaja, kes on oma töös keskendunud hobuste maohaavandite, ainevahetuse ja soorituse seoste uurimisele.
Koolituse keskne teema, milleks on hobuse valu ja soorituse seos käitumise ja heaolu kontekstis, on midagi, mida Kivastiku sõnul on Eestis seni vähe käsitletud. „Eriti oluline on see saaklooma, nagu hobuse, puhul, kes võib oma valu varjata nii kaua, kui see vähegi võimalik on,“ märgib ta. Maria sõnul on hobuseinimeste teadlikkus küll kasvanud, kuid just valu tuvastamise ja leevendamise teemal on veel palju arenguruumi.
Marlen Vassil usub, et viimastel aastatel on hobuste heaolu teema saanud palju suuremat tähelepanu. „Hobuste heaolu teema on kindlasti saanud suuremat tähelepanu, nii ratsaspordiringkonna sees kui ka avalikkuse poolt. Tõstatunud on uued küsimused, millele on vaja leida uusi lahendusi,“ ütleb ta.
Vassili sõnul peaks iga hobuinimene teadma ja mõistma hobuse heaolu põhialuseid sügavamalt kui keegi teine. „Minu soov oleks, et hobuinimesed tegutseksid selle nimel sisemisest soovist, mitte ühiskonna survest,“ rõhutab ta.
Maria lisab, et suurimad väljakutsed hobuse heaolu parandamisel on seotud nii hoiakute, teadmiste kui ka majanduslike võimalustega. „Mõnikord seatakse eesootav võistlus või treening hobuse tervise arvelt esiplaanile. See näitab, et väljakutseid on nii hoiakutes kui ka teadlikkuses,” ütleb ta. Ehkki teadmised hobuste heaolust on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, vajab järele aitamist teadmiste rakendamine igapäevastes otsustes ja treeningpraktikates.
Maria loodab, et osalejad võtavad koolituselt kaasa nii uusi teadmisi kui ka teistsuguse vaatenurga hobuse käitumisele ja heaolule. „Kokkuvõttes on aga suurimad võitjad meie hobused. Mida paremini me mõistame nende tervist ja vajadusi, seda paremini suudame hoida neid tervete, heas vormis ja õnnelikena.“
Koolituse kohta leiab rohkem infot SIIT.