Toominga Tall

Tänu Toominga Talli organiseerimismeeskonna pingutustele ja finantseerimisele peeti Eesti Seenioride Meistrivõistlused koolisõidus sellel aastal väga esinduslikult. Kuna tegemist on seni laiemale üldsusele uue ning suhteliselt vähetuntud ratsutamiskeskusega, siis on käesolev artikkel pühendatud selle tutvustamisele.

Otsides paar aastat tagasi sobivat harrastushobust, sattusin teel Tartust Tallinnasse mööda Piibe maanteed sisse põikama Kehra lähedal väikses, suhteliselt nukras Lilli külas paiknevasse talli. Territoorium, kus paiknes kolhoosiaegne hoone (kuigi korraliku tallisisustusega), meenutas sellel ajal pigem ehitustandrit, millele andis lisavärvi veel kevadine sulalumene ning porisegune ümbrus. Hobune oli kena, aga kahjuks liiga noor ja seekord jäi ta koju viimata. Küll aga jäid silma teistest boksidest kaelu koolisõiduhobuste kombel välja sirutavad noorhobused, ning olemasolevatest hoonetest tahapoole jääv ehitusplats. Uurides tallitöötajalt, et mis sinna tulemas on, sain teada, et ratsutamiskompleks ja veel peamiselt koolisõidu jaoks!! Lääne-Euroopa parimate koolisõiduhobuste põlvnemisega hobusedki juba tallis kasvamas! Sellist üllatavat vastust ei osanud oodatagi. Tundus ju olemasolev tall väikesele Eesti maakohale omane ja terve uue ratsakeskuse, ning veel koolisõidu tarbeks ehitamine, on kuulunud pigem paljude alaga tegelevate ratsanike ja treenerite unistuste valdkonda kui reaalsusse.

Ratsutamiskompleks

Tänu kutsele osaleda koolisõiduvõistluse organiseerimisel, taas kohta sellel suvel külastades, avanes aga ees täiesti uus vaatepilt. Juba Lilli külla sisenedes on kontrast seni veel säilinud teeäärsete mahajäetud ja sissevarisenud endiste kolhoosihoonete taustal märgatav – korralikku teed palistab territooriumit kaitsev piirdeaed koos korralikult vormitud pinnase ja hooldatud haljastusega. Endisest teeäärsest tallist on saanud osa loodavast kaasaegsest tootmishoonete kompleksist, mis ootavad veel valmimist. Tahapoole, tolleaegsele ehitusplatsile, oli kerkinud hämmastavalt maitsekas hoonetekompleks, mida esmapilgul ei oskagi samastada hobusetalliga. Kõik on muutunud!

Vaade võistlusväljaku poolt ratsakeskuse peahoonele, mille taga asuvad maneežid ja tallid

Juba talliterritooriumile sisenedes võtavad meid vastu kaks malenuppu meenutavat hobuskulptuuri, millele leiab lisa hoone vestibüülist päris pronksi valatud kuju näol. Räägitakse, et tegu olevat kaasaegse Eesti ühe tunnustatud skulptori Aili Vahtrapuu töödega, mille modelliks talli enda võistlushobune Malibu. Kujud igatahes sobivad kogu keskkonnaga nagu valatult.

Praeguseks on keskuses valminud kaks talli, kus on kohti 22-le hobusele. Boksid ja tall on vastavuses kõigi kaasaegsete normidega, lisaks on seal sellised tavatallides veel vähe

levinud võimalused nagu hobusolaarium, aknaga boksid nii õue kui ka talli poole, ja meie kliimas väga vajalik sundventilatsioon. Kogu talli sisustus on väga funktsionaalne ja läbimõeldud. Kogu tallikompleksis on mõeldud lisaks hobuste heaolule ka ratsanike mugavusele. Peahoones leidub kõigile mugavustele vastavaid riietusruume, teisel korrusel on lisaks avarale seminariruumile ka kolm majutuseks mõeldud tuba. Funktsionaalsus jätkub ka abiruumides, mida on suhteliselt palju. Tallis leidub spetsiaalseid ruume nii tekkide kuivatamiseks kui pesemiseks, panipaiku söötadele ja varustusele, ning sadularuumid, kus on näiteks, väga uuenduslikuna, lukustatavad ja sundventilatsiooniga hobuvarustuse kapid!!

Toominga Tall Oü-st on võimalik tellida ka enda tallile sobivaid boksi- ja aknakonstruktsioone ja muid omatoodetud tallitarvikuid.

Hobuste treenimisvõimalused on head nii suve- kui ka talveperioodil. Kompleksis on kaks liivapinnasega välisväljakut, millest talliesist kasutakse ka võistlusväljakuna. Puudu on veel ainult ohutust tagavad piirdeaiad. Aastaringseks treenimiseks on ehitatud kaks maneeži ja lisaks on treenimiseks kaasaegne hobukarussell ning hulganisti rohu- ja liivakopleid. Maneežidest väiksem on mõeldud hobuste kordetamiseks ning 20×40 sisemõõtmetega suurem hall ratsutamiseks. Loomulikult ei puudu maneežistki vajalikud olmeruumid, tribüün ning talvel sooja pakkuv kohvik.

Pealtvaatajatele on ehitatud väljaku äärde ka kena tribüün, mis saadab ka publikule sõnumi, et külalised on teretulnud.

Vaade võistlusväljakule. Taamal paistab veel valmiv tootmiskompleks.

Liimpuit konstruktsiooniga maneeži seinad on kaetud valgust läbilaskva plastikmaterjaliga

Meeskond

Nüüd peaks põgusalt tutvustama ka kõige tähtsamaid – talliga seotud inimesi ning hobuseid. Tall kuulub suurema ratsaspordieluga Eestis veel seni vähe seotud olnud perekond Engelile, kes on ilma suurema kisa-kärata ratsasõidu arendamiseks juba nii mõndagi ära teinud. Tervet majapidamist opereerib äriühing Toominga Tall OÜ, kellele kuuluvad ka peamiselt Euroopast ostetud ja ise kasvatatud hobused. Tallis elab praegu kokku 19 hobust, kellest võistleb koolisõidus aktiivselt kolm.

Kogu majapidamisega on lisaks perekond Engelile seotud hobuinimestele rohkem tuntud Kaja ja Toomas Traagel. Eesti Põllumajandusülikooli haridusega abielupaar kolis koos perega oma endisest kodust Võrumaalt Kurgsoo hobusekasvatuse talust Harjumaale kaks aastat tagasi. Veterinaariaharidusega Toomas on suuresti seotud kogu kompleksi ehitusega, ning koos Kajaga vastutavad nad ka kõigi hobuste heaolu ja treeningute ning kogu talli haldamise eest. Koos Kaja ja Toomasega kolisid paar kilomeetrit eemalolevasse Looküla külla oma majja elama ka nende 3 last (kellest väiksem on alles kahe aasta vanune) ning talli kõik nende hobused. Oma hobustest on järele jäänud tänaseks küll ainult vähesed, juba Võrumaal koolisõidusuunaliseks aretatud tori hobused, ning täna on Kaja ja Toomase treenida peamiselt perekond Engeli võistlusratsud. Uurides Kajalt lähemalt oma pereelu nii suurte muutuste ning oma talust loobumise põhjuste kohta, võis aimata tõelise ratsainimese unistust – soov veel selle elu jooksul lähemalt tundma õppida ratsasõidu kunsti. Kuigi Kaja ja Toomas on tegelenud ka takistussõiduga, on mõlemal oma südamed tänaseks päevaks andnud just koolisõidule. Seega langesid nende unistused ratsakeskuse omanike võimalustega ning soovidega kokku ja tänasel päeval on see loonud hea sünergiaga koha – Toominga Talli.

Kaja ja Toomas Traagel FEI World Dressage Challenge 2009 autasustamisel Liivaku Tallides

Väga tagasihoidliku ja malbe olemisega Kaja Traageli kohta võib ajalugu uurides leida veel huvitavaid fakte. Suure üllatusena tuli ilmsiks, et juba Kaja ema on eelmise sajandi keskpaiga üks edukamaid Eesti takistussõitjaid – legendaarne Aino Vars, kes juba aastal 1952 tuli N.Liidu tšempioniks kõrgema klassi takistussõidus. Ratsutamise juurde leidis tee Kaja aga iseseisvalt. Olles pärit Tartust, hakkas Kaja ratsutamisega tegelema Tartu Ratsabaasis treener Ülo Kepi juhendamisel. Sealt edasi viis tee koolisõidu juurde, ning lisaks ülikoolile Tartus jätkusid paralleelselt ratsasõiduõpingud Tallinna Ratsabaasis koolisõidutreener Alla Gladõševa käe all. Ka tänasel päeval, kui tallitööde ajakavas leidub piisavalt vaba aega, kutsutakse endine treener juhendama, kuid juba Toominga Talli. Kaja huvi hobuste ja ratsutamise vastu on olnud veel laiemgi, nii võime tema nime leida ka meie raamatulettidel müügil leiduva legendaarse Alois Podhajsky raamatu „Minu hobused, minu õpetajad“ tõlkijana, kui ka Toominga Tallis korraldatavate seminaride korraldajana.

Tulles tagasi Toominga Talli juurde, on veel mainimata jäänud üks kõnekas fakt nende tegevusest. Olles ise õppinud majandust, on mulle alati huvi pakkunud, kuidas tallid ning hobumajandus ennast ära suudaks majandada. Laias laastus võib hobustega tegelevaid ettevõtteid jagada kaheks. Väiksem osa, kes finantseerivad oma tegevust muudest tuluallikatest (omanike teised ettevõtted, sponsorlus jms.), ning suurem enamus, kes kuidagi vireleb, kasutades äraelamiseks eurotoetusi ja teisi hobumajanduse suhteliselt väikesi tuluallikaid võrreldes investeeringute ja püsikuludega (hobuste müük, tallikohtade rent, turism, ratsakooli õppemaksud jms). Toominga Talli kodulehelt võime aga lugeda, et pakutavate toodete ja teenuste hulk erineb oluliselt teistest samalaadsetest ettevõtmistest. Kõik hobustega seotu on tunduvalt laiahaardelisem. Näiteks lisaks tallikohtade rendile pakutakse oma maade peal toodetud heina ja seni Eestis veel mitte väga levinud kvaliteetset silo müüa ka teistele tallidele. Lisaks on omanikeringiga seotud tootmisüksuste toel tootmises ka kvaliteetne ja uuenduslik talliinventar, millega soovitaks kõigil talliomanikel tutvust teha. Milleks minna ostma samalaadset toodet välismaalt, kui siin samas Eestis seda juba toodetakse? Kaupade ja teenuste tunnuslauseks võib pidada kvaliteeti ja funktsionaalsust. Esmapilgul võivad tooted tunduda teistest turul olevatest natuke kallimad, kuid ettevõttel on määratletud ka toodetele vastav sihtgrupp – kvaliteeti hindav klient.

Sama sihikindlust võib märgata ka ostetud ja omakasvatatud hobuste osas. Suund on võetud koolisõiduhobuste kasvatamisele. Tallis leidub järglasi sellistest Euroopa kuulsatest koolisõiduhobustest nagu kahekordne noorhobuste MM võitja Florencio ja 2009. aastal noorhobuste MM-il 5-aastaste võitja isa Blue Horse Romanov, kes tunnistati 2008. aastal Taanis kõige efektiivsemaks täkuks. Sporthobuste hulgas võib põlvnemises leida paljusid koolisõidu tipptäkke nagu Donnerhall, Florestan I, Sandro Hit, Argentinus, Flemmingh jt. Varssu on sündinud kahe aasta jooksul kuus, ning nad on registreeritud ESHKS-s.

Kokkuvõtteks võib lugeda uue Toominga Talli ja tegutseva klubi Kentaur tulekut Eesti ratsasporti – ning eriti veel koolisõidumaastikule – ainult teretulnuks! Ka suurelt ette võetud avamisvõistlusega – muuseas kohe rahvusvahelisel tasemel (osavõtjad ka Soomest ja Lätist) ning koostöös FEI kohtunikega Saksamaalt, Prantsusmaalt ning Rootsist – saadi kenasti hakkama, vaatamata tõsiasjale, et võistlust korraldati esmakordselt. Pärast võistluse lõppemist kodu poole sõites, turgatas mulle küll pähe mõte, et ei tea, kas avamisvõistluse käigus ka talli ametlik avamine toimus? Kuid mõeldes järele, iseloomustab kogu Toominga Talli toimimist tagasihoidlikkus ja vaikselt nn oma asja ajamine. Seega sai ka tall avatud märkamatult!

Toominga Tall on avatud!

Ah jaa – kuulsin viimati, et talliomanikud olid ka selle mahajäetud kolhoosiaegse tondilossi tee äärest ära ostnud, lammutamiseks… Mis ta reostab ilusat vaadet Lilli külas!

Fotod ja lugu www.toomingatall.ee ja merle männik