Neljapäeval 6.mail viidi ERL koordineerimisel läbi järjekordne spordipsühholoogia koolituspäev ning treenerite taasatesteerimine. Koolitajaks oli Tartu Ülikooli spordipsühholoogia teadur Aave Hannus, kes ka eelmine aasta ERLi kutsel meeldejäävalt esinemas käis. Seekordseteks teemadeks olid: eesmärkide püstitamine, kui üks keskendumistehnika, ning tõhus suhtlemine treeneri ja õpilase vahel. Päeva lõpetuseks atesteeriti I-III kategooria ratsatreenereid.
Väga üldiselt võib öelda, et esimesest osast jäi kõlama mõte, et nii lühi- kui pikaajaliste eesmärkide püstitamine aitab fokuseerida põhitähelepanu treeningus tegevustele, mis viivad järjepidevalt sportlikku vormi parandamisele. Treener ja sportlane ei tohiks keskenduda mingi koha saavutamisele lõppprotokollis, sest tulemus sõltub eelkõige enda pingutusest ja vormist, koht aga sõltuvuses faktoritest, mida mõjutada tihti ei saa – näiteks teiste sportlaste tulemused. Seega ei peaks arenemisjärgus ratsanikul (kui ka noort hobust treenides) eesmärgiks olema kõrge koht ettetulevatel vahevõistlustel, vaid järk-järguline oma võimete parandamine, mis kord realiseerudes kõrge koha suurvõistluste pjedestaalil ka tagavad. Seda peaksid oskama ratsaspordis silmas pidada ka õpilaste vanemad ning kindlasti ka hobuseomanikud! Sporti tuleb võtta kui protsessi, ning vahevõistlused on kui sportliku vormi kindlakstegemise kohad, et teada saada, kas ollakse ikka õigel teel. Saavutades kõrge koha aga nõrga või puuduliku tehnikaga, võib osutuda pikas perspektiivis pigem kahjulikuks, kui kasuks tulla.
Õpilase ja treeneri vahelisel suhtlemisel juhiti tähelepanu, et treener kontrolliks alati läbi tagasiside õpilaselt, kas edastatud sõnum ikka oli piisavalt arusaadav ja mõistetav. Positiivne tagasiside ja õpilaste kaasamine demokraatlikku õpetamisstiili tagab üldiselt suurema rahulolu ning ka paremad sportlikud tagajärjed, kui autokraatlik ning negatiivne kriitikapõhisel tuginev treeningsüsteem. Koolituse lõpus said treenerid läbi testi ka oma isiklikke omadusi hinnata.
Koolituse järel toimus neli aastat tagasi treenerikutse omandanud I-III taseme ratsasporditreenerite taasatesteerimine, ning kutsetunnistuse omanikeks said 11 töötavat treenerit üle Eesti. Päeva lõpetas treeneritevaheline põgus diskussioon teemal – millele tugineb ratsaspordi kandepind ja kuidas pöörata tähelepanu uue põlvkonna juuniorsportlaste pealekasvuks? Otsustati luua ratsasporditreenerite nõukoda, et selliseid teemasid tuleviks juba laiemas ringis tulemuslikult arutada. Tundub aga, et kui kõik ratsasporditreenerid võtaks omaks spordipsühholoogia koolitusel kõlanud mõtted, oleks alus uuele (mõtlemis)süsteemile juba pandud.
Teretulemast ERL järgnevatele koolitustele!
Treenerikutse omandamise tingimuste kohta saab lugeda lisainformatsiooni ERL ja EOK kodulehtedelt.