Rahvusvahelistes ratsaspordiringkondades peetakse turvalisuse teemat üha olulisemaks. Seoses sellega kehtestas FEI tänavusest aastast karmimad reeglid turvakiivri kandmisele, mille kohta anname lühiülevaate allpool.
Turvakiivriks loeb FEI peakatet, mis vastab rahvusvaheliselt kinnitatud turvakiivrite standarditele. Turvakiivri reeglite eiramise eest on võistluse ametnikul õigus sportlasele väljastada kollane kaart. Kõikidel aladel on kiivri kandmise suhtes nüansilised erisused. Takistussõidus on kiivri kandmine kohustuslik alati, kui sportlane viibib sadulas. Erandina lubatakse seenioritel (alates 22.a.) auhinnatseremoonial hümni mängimise ajaks kiiver peast võtta. Kolmevõistluse määrustikus tuuakse eraldi välja, et takistussõidu ja krossis aktsepteeritakse turvakiivreid, mis vastavad kas Euroopa (EN), Briti (PAS), Põhja-Ameerika (ASTM) või Austraalia/Uus-Meremaa standarditele. Kolmevõistluse maneežisõidus rakendatakse koolisõidu määrustikus kinnitatud reegleid. Viimane nõuab turvakiivri kandmist alati, kui ollakse sadulas, kuid erandina võivad 19aastased ja vanemad sportlased 7aastaste ja vanemate hobustega kanda turvakiivri asemel silindrit või kõvakübarat. See erand kehtib vaid võistlussoorituse ja võistlussooritusele eelneva soojenduse kohta, teel tallist soojendusväljakule ning võistlus- ja soojendusväljakult tagasi talli. Niinimetatud turvasilindrit lubatakse kasutada samades olukordades kui tavalist silindrit.
Kestvusratsutamises erisusi ei ole, turvakiiver on kohustuslik kõikjal. Rakendispordis on täiskasvanud sportlastel nõutud turvakiiver krossil, teistel kõikjal. Lääneratsutamises ja voltižeerimises turvakiivrit ei nõuta, kusjuures lääneratsutamises on lubatud kasutada kas läänekübarat või turvakiivrit.