27. septembril toimub Järvamaa Kutsehariduskeskuse peahoones konverents “Eesti hobuse unikaalsus teadlaste ja praktikute silme läbi“. Eesti tõugu hobune on põlistõug, kes on osa Eesti kultuuripärandist ja kes kannab endas olulist geneetilist ja fenotüübilist mitmekesisust. Pärandi säilimiseks peab tõug olema elujõuline, mis tähendab, et hobusel ja tema kasvatamisel peab olema eesmärk.
Eesti tõugu hobuse arvukus on praegu hea, kui võrrelda teda teiste ohustatud tõugudega, kuid vajalik on diskussioon selle üle, kuhu temaga liigume, kuidas kõige paremini säilitada üht maatõugu hobust tänapäevases maailmas ja kuidas mõjutavad praegused aretusotsused tõu habrast mitmekesisust. Mis on eesti hobuse eesmärk?
Konverentsil astuvad üles Terje Raudsepp, Urmas Saarma, Ingrid Randlaht, Erkki Sild, Markku Saastamoinen, Eve Rannamäe, Aveliina Helm, Karin Bachmann ja Priit-Kalev Parts. Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, kus osalevad Andres Kallaste, Reedik Kivisoo, Priidu Tikk, Andres Tuvi ja Miina Eliise Udeküll. Arutelu modereerib Aleksei Lotman Eesti Hobuse Kaitse Ühingust (EHKÜ).
Konverentsil esinejad valiti koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) ja Eesti Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Seltsiga (EHKAS). Aretusseltsidega valiti välja teemad, mis kõnetaksid eesti hobuse kasvatajaid ja säilitajaid ning et teemad oleksid mitmekesised, puudutades erinevaid valdkondi. Nii kõlavadki konverentsil ettekanded, mis räägivad eesti hobuse geneetikast, välimikust, kasutusest, ajaloost ja paljust muust. “Valisime teemad selle järgi, mis on aktuaalne ja mis endale ka huvi pakuks. Kuna eesti tõugu hobuse peamine aretuspiirkond on Eesti, siis on meil siin kohapeal parimad eksperdid olemas,” kommenteerib Triin Visamaa. Seda, et konverentsile on kutsutud oma ala parimad eksperdid kinnitab ka Aleksei Lotman. “Teemad said valitud üldise aktuaalsuse järgi, aga osalt ka tulenevalt sellest, milliste teemade jaoks oli võimalik leida häid esinejaid. Esinejateks valiti parimad, keda oli võimalik saada.”
EHKÜ juhatuse liikmed kinnitavad, et kõrgetasemelisi teadlaseid ja praktikuid ei olnud keeruline kokku kutsuda. “Suurt rõõmu tegi see, et teadlased ja praktikud, keda esinema kutsusime, olid kõik kohe nõus. Sealhulgas need, kes sõidavad ekstra konverentsi jaoks kohale isegi Ameerika Ühendriikidest või Soomest,” rõõmustab Eve Rannamäe, kes lisab, et eesti hobune on oluline ja põnev teema ning tema käekäik läheb inimestele korda. Triin Visamaa lisab: ”Oli suur õnn, et ka Terje Raudsepp saab kohale lennata konverentsi ajaks. Eesti hobuse suur värvivarieeruvus ei ole siinkandis kellelegi üllatuseks, kuid kuidas see paistab muule maailmale ja mida peaksime ise rohkem hindama või välja reklaamima, see vajab selgitamist.”
Tõu elujõulisuse säilitamiseks on oluline, et tal oleks kasutusotstarve. “Lisaks geneetilistele uuringutele tahtsime esile tuua ka eesti hobuse erinevaid kasutusvaldkondi,” märgib Triin. “Kuigi ratsatallides võrreldakse eesti hobust teistega vaid ratsutamiseks sobilike omaduste alusel, siis tegelikult võiks osata vaadata ka laiemat pilti kui sportlik ratsutamine. Eesti hobusel on palju suurem roll kui esialgu paistab,” usub ta.
Konverents ühendab teooria praktikaga — sõna saavad nii teadlased kui ka praktikud, kes igapäevaselt eesti hobusega töötavad. Triin selgitab, et kuna teadustöid pole eesti hobuse kohta ülemäära palju tehtud, siis võeti konverentsi kavva kõik asjakohane, mis on teadustöödes kajastust leidnud. “Ideaalis võiks paneeldiskussioonist tulla välja ka mõni selline teema, mida Eesti teadlased edaspidi põhjalikumalt uuriks,” on ta lootusrikas.
Teadupärast tähistab EHKÜ tänavu 25. aastapäeva ja konverents on üks osa juubelipidustustest. Erinevaid üritusi oli planeeritud tervele aastale. “Tahtsime, et aastapäeva tähistamine ei piirduks vaid ühe konverentsipäevaga, vaid kestaks aasta läbi,” selgitab Eve.
Aasta alguses toimus fotokonkurss, mille parimatest töödest pandi kokku rändnäitus. “Maikuus läks see ühingu aastapäevale pühendatud fotorändnäitus üle Eesti rändama. Kusjuures konverentsi ajal on näitus Säreveres, kus päeva jooksul saavad seda ka kõik konverentsi külalised vaadata,” lisab Eve.
Konverents sellisel kujul on eriline, sest EHKÜ-l ei ole kavas seda korrata.“Kas järgmine konverents tuleb taas 25 aasta pärast või varem, näitab aeg. Järgmisel aastal esialgu uut konverentsi kavas pole,” sõnab Aleksei. “Konverents ise on hetkel küll ühekordne ettevõtmine, kuid ühinguna seisame ka edaspidi eesti hobuse eest ja kindlasti tuleb ka tulevikus uusi projekte ja üritusi,” kinnitab Eve.
Rohkem infot konverentsi kohta leiab EHKÜ kodulehelt.