Veterinaaride kinnitusel herpese juhtumeid siin-seal veel esineb, kuid olukord tundub paranevat. Hobumaailm annab väikese ülevaate hetkeseisust.
Esmaspäeval haigestus Kilgi tallis üks hobune. Tal oli palavik ning ta ei suutnud paistes jalgade tõttu korralikult püsti seista. Hobuse veterinaararst Reet Herm sõnas, et looma limaskestalt võeti proovid eile ning vastused peaksid saabuma homme. Hobune ise tunneb end tänu ravimitele juba paremini. 19. märtsil teiselt samas tallis olnud palavikuga hobuselt võetud proovid osutusid positiivseks ja kinnitasid EHV1 olemasolu, kuid igasugused haigusnähud kadusid tal juba kaks ja pool nädalat tagasi.
Rahula talli veterinaari Triin Tohveri sõnul on poolteist nädalat seal kõik rahulik olnud, uusi haigestunuid ei ole.
Järve tallis on olukord treener Merle Annusveri sõnul hetkel stabiilne, kuid kõik hobused on jälgimise all, kuna ühe päeva väldanud palavik ilmnes mõned päevad tagasi kahel hobusel. Nädal aega tagasi raskes seisus (halvatud, ei söönud, joonud ega urineerinud) olnud poni on nüüdseks paranemas.
Veterinaar Andres Tuvi sõnul on olukord Harjumaal võrdlemisi rahulik, talle ei ole teada uusi talle, kus viirus oleks levimas. "Eks see herpes on koguaeg hobustel sees, mõni on kogu elu viirusekandja. Kõige tähtsam oleks tallis kõik hobused vaktsineerida, sest kui ainult üksikud on ja enamus ei ole, siis viiruse levides muutub ta niiöelda kurjemaks ja võib nakatada ka hobuseid, kes olid vaktsineeritud," kommenteeris Tuvi, kes lisas ühtlasi, et väga keeruline on selgitada, kust levik üldse alguse sai. "Tegin erinevaid arvutusi ja vaatasin kuupäevadele otsa. Ei ole absoluutselt selge, kust viirus jõudis Rahulasse. Võimalik, et Kurtnasse tuli võistlema haige hobune ja nii levis see ka teistele. Kurtna tallis iseenesest me ühtegi juhtumit ei tuvastanud."
Soome ajalehed kirjutavad, et viirus võis neile tulla Eestist, kuid välistatud pole ka vastupidine variant. Palavikuga hobuseid on leitud üle Soome, kuid "Savon Sanomat" kirjutab eile, et konkreetselt herpesesse nakatumise juhtumeid on kinnitatud kaks. Põhja-Savos Tervos diagnoositi kahel hobusel EHV-1, üks hobune eutaneeriti eelmise nädala neljapäeval raskete närvinähtude tõttu.
"Yle Uutiset" kirjutab kaks päeva tagasi, et Ypäjä viiest tallist ühes leiti mitmel hobusel palavikku, kuid neilt võetud proovid herpesesse nakatumist ei kinnitanud. Veel ühel hobusel oli herpesele viitavaid närvinähtusid. Nina limaskestalt võetud proov osutus negatiivseks, mistõttu võeti ka vereproovid. Nende lõplik tulemus selgub nädala pärast. Närvinähtudega hobune ise on paranemas. (Selgituseks: verest testitakse EHV1 antikehi kohe ja siis 2 nädala pärast uuesti, et leida, kas antikehade tase veres on tõusnud ja kui palju. Nende neljakordne tõus viitab haiguse hiljutisele põdemisele.) Haigestunud hobustega tallid on isoleeritud.
"Lätis ei ole hetkel teada ühtegi juhtumit," ütles Hobumaailmale Läti kolleegidega suhelnud veterinaar Reet Herm.
Loomaarst Kristiina Kuik-Tõnissoo saatis Hobumaailmale ka kasulikud artiklid, mis aitavad saada paremat ülevaadet herpesviiruse olemusest, ohtudest, profülaktikast ja tõrjest. Ta lisab, et oluline on aru saada, et herpesviirusest põhjustatud haigestumine toimub kahte teed pidi:
- otsese kontakti kaudu (hobune-viirust levitav hobune, viirusega saastunud pind-hobune, viirusega saastunud inimene-hobune)
- viirus võib reaktiveeruda ka stressi mõjutusel näiliselt täiesti terve looma organismis (see hobune kas jääb ise haigeks või ainult levitab viirust)
Oma hobusega ringi liikudes tuleb alati meeles pidada, et iga hobune – ka väliselt terve, võib olla ühe või teise haiguse kandja/nakkusallikas.
Hobuste herpesviirus märadel ja vastsündinutel– autor Ulrika Tuppits
Herpesviirus hobustel– autorid: loomaarstid Kristiina Kuik-Tõnisssoo ja Ulrika Tuppits