Ratsaspordis võib probleemidest rääkimine olla keeruline isegi siis, kui on selge, et midagi on valesti. Uus teadusprojekt soovib uurida, kuidas suurendada avatust ja vastutust ning murda ratsaspordis levinud vaikimiskultuuri.
Rootsi väljaanne Ridsport kirjutab, et vaikimiskultuur ei ole spordimaailmas uus nähtus, kuid ratsaspordis on see eriti tundlik teema. Rootsi–Norra koostööprojekti, mis kestab 2026-2028, eesmärgiks on paremini mõista, miks probleemidest ei räägita ja kuidas olukorda muuta. Projektis „Ytringsatferd for dyrevelferd i ryttersport“ osaleb neljaliikmeline uurimisrühm ning töösse kaasatakse ka doktorant, kellel valmib projekti raames ka väitekiri.
Mitme alauuringu kaudu kaardistatakse nii ratsutajate, treenerite, juhtide kui ka organisatsioonide vaateid avatusele ja vastutusele ratsaspordis.
Uurija Susanne Johanssoni sõnul on hirm võimalike tagajärgede ees üks peamisi põhjuseid, miks probleemidest ei räägita. Kui puudustest või väärkohtlemisest ei saa rääkida ilma negatiivseid tagajärgi kartmata, on muutusi väga raske saavutada. Ratsaspordis võib see aga tähendada riske nii hobuste kui ka inimeste heaolule.
Teadlaste hinnangul on avatus turvalise ja toimiva spordikultuuri eeltingimus. Projekti eesmärk on anda teadmisi, mis aitaksid kujundada keskkonda, kus probleemidest rääkimine on võimalik ning vastutust võetakse kõigil tasanditel.
Uurijad loodavad, et projekti tulemused aitavad tugevdada ratsaspordi usaldusväärsust ning samal ajal suurendada hobuinimeste omavahelist ühtekuuluvustunnet.
Projekti juhivad Hans Erik Næss Kristiania ülikoolikolledžist ja Susanne Johansson Rootsi Spordi- ja Terviseülikoolist (GIH). Uuringut rahastab Fond Agria teadusfondi toetusel.