Uuring: autasustamine on võistluse üks riskantsemaid hetki

Saksa teadlased on võtnud luubi alla ratsavõistluste ühe pidulikuma osa- auhinnatseremoonia ja auringi ning jõudnud järeldusele, et see võib olla hobuste heaolu seisukohalt probleemsem, kui seni arvatud. Valminud uuring näitab, et just see võistluspäeva lõik kuulub nii ratsanike kui hobuste jaoks kõige pingelisemate hetkede hulka ning sellega kaasneb arvestatav vigastusrisk.

Teema tõusis teravamalt päevakorda pärast mitut tõsist õnnetust. 2019. aastal hukkus Saksamaal ratsanik pärast autasutamisel kukkumist ning Rio olümpiamängudel sai ametnik hobuselt löögi pähe. Sellised juhtumid on pannud küsima, kas suurejooneline tseremoonia koos auringiga on tänapäevaste heaolustandarditega kooskõlas.

Ligi 700 ratsaniku kogemus

Saksa teadlased küsitlesid ligi 700 võistlusratsanikku, paludes neil hinnata enda ja oma hobuse pinge- ning stressitaset võistluse eri etappides. Autasustamist ja auringi on varem teaduskirjanduses vähe uuritud, mistõttu annab see töö valdkonnast uue ülevaate.

Ratsanike hinnangul olid päeva kõige pingelisemad hetked soojendus ja võistlussooritus ise. Samas tunnistas märkimisväärne osa vastanutest, et ka autasustamisel püsib pinge kõrge. Eriti tuli see esile koolisõidus: vaid 14 protsenti koolisõitjatest kirjeldas end autasustamisel „väga rahulikuna“, samas kui 16 protsenti tundis end „väga pinges“. Takistussõitjad olid keskmiselt rahulikumad – 37 protsenti nimetas end väga rahulikuks ja 7 protsenti väga pinges olevaks.

Suur vigastuste oht

Tervelt 60 protsenti vastanutest pidas vigastuste riski autasustamise ja auringi ajal kõrgeks või kõrgendatuks. See oli kogu võistluspäeva lõikes kõige sagedamini kõrge riskiga hinnatud etapp. Need ratsanikud, kes tundsid end ise pinges, hindasid ka vigastuste ohtu suuremaks.

Kogemusi õnnetustega oli paljudel.

  • 42 protsenti oli näinud, kuidas ratsanik saab autasustamisel või auringil vigastada;
  • 31 protsenti oli pealt näinud hobuse vigastamist;
  • 70 protsenti teatas, et vigastada on saanud kas nemad ise või nende hobune.

Vigastada on saanud ka kõrvalised isikud: kohtunikud (9%), ametnikud (5%) ja pealtvaatajad (5%). Kõige sagedamini olid vigastused seotud hobuseltsaadud löögiga.

Ratsanike hinnangul jäi autasustamisel rahulikuks 41 protsenti hobustest. Seitse protsenti vastanutest ütles aga, et kontrolli hoidmine oli väga keeruline. Koolisõiduhobused reageerisid sagedamini muusikale, aplausile ja üldisele melule kui takistussõiduhobused.

See pole ka üllatav, sest autasustamisel on korraga platsil palju hobuseid, kõlab vali muusika, publik aplodeerib ning hobused peavad liikuma lähestikku. Paljudele loomadele on see ebatavaline ja ärritav keskkond, eriti pärast juba pingelist sooritust.

Millist autasustamist ratsanikud eelistaksid?

Uuringus uuriti ka, milliseid alternatiive ratsanikud sobivaks peavad. Üle poole leidis siiski, et pidulik autasustamine koos auringiga peaks säilima kohustusliku osana võistlusest. Samas pälvisid toetust ka paindlikumad lahendused:

  • madalamates klassides autasustamine ilma hobuseta;
  • võimalus osaleda autasustamisel teise hobusega;
  • võimalus pärast roseti kättesaamist areenilt lahkuda;
  • autasustamine jalgsi;
  • tseremoonia ainult kolmele paremale

Umbes 40 protsenti vastanutest toetas varianti, kus autasustamine toimub jalgsi või kutsutakse platsile vaid esikolmik.

2025. aasta EMi auring koolisõidus. Foto: FEI/Leanjo de Koster

Teadlaste järeldus: mõju hobuste heaolule on negatiivne

Uurijate kokkuvõte on selgesõnaline: hüpotees, et autasustamine ja eriti auring kujutavad endast riski hobustele, ratsanikele ja kõrvalistele isikutele, leidis kinnitust. See viitab negatiivsele mõjule hobuste heaolule.

Teadlased pakuvad välja mitu praktilist meedet, mis aitaks riske vähendada:

  • kindlad vahed hobuste vahel auringil;
  • võimalus saada kohtunikelt luba autasustamisel mitte osaleda;
  • korraldajate tihedam järelevalve;
  • jalgsi toimuv autasustamine poodiumil või astmetel kui kõige ohutum lahendus

Arutelu autasustamistseremooniate vormi üle on alles hoogu kogumas. Uuring annab sellele tugeva faktilise aluse ning tõenäoliselt näeme lähiaastatel ka võistlusreeglites muudatusi, mis seavad esikohale nii hobuste kui inimeste turvalisuse.