Oli imeilus suvehommik – päike paistis, linnud laulsid ja soojakraadid olid troopilised. Kätte oli jõudnud 26. juuli, mil toimus järjekordne oodatud takistussõiduvõistlus Luunja Karikas, mis seda puhku peeti juba 45ndat korda. Luunja parki jõudes tabas mind kerge ootusärevus – kõik oli nii ilusasti ette valmistatud. Väga võimas nägi välja see kaunis võistlusväljak seal iidsete pärnade all – imelised Porsched areenil, võimsad New Hollandi traktorid, ATVd ja VIP-telgid raja ääres. Tõotas tulla üks põnev ja vaatemänguline võistluspäev.
Sel aastal toimus Luunja Karikas pargis, mis sai eelmisel aastal värske ilme. Koos Luunja valla ja Tartumaa Arendusseltsiga siluti ebaühtlane pinnas ja loodi kalded vihmavee ärajuhtimiseks. Loodetavasti saab ka tulevatel aastatel võistlus toimuma just pargis. „See on alati olnud Luunja Karika päris kodu,“ ütleb Urmas Raag, kes ühe peakorraldajana ka ise alati võistlustulle asub. „Peasponsor Tartu Mill on öelnud, et 50 aastani teeme kindlasti ära ja siis vaatame edasi,“ lisab ta.
Luunja Karika näol on tegemist ühe vanima järjepideva ratsaspordisündmusega Eestis, mille juured ulatuvad aastasse 1980. Toona oli eestvedajaks ratsaspordi entusiast Urmas Saks. „Luunja valla jaoks on tegemist ühe meie nö tunnusüritusega. Luunja Karikal ja laiemalt ratsaspordil üldse on meie vallas üsna pikk ja väärikas ajalugu. Taoline võistlus on väga haruldane kogu regioonis“ ütleb Luunja vallavanem Aare Anderson. „Täiendavaks boonuseks on see, et meie oma mees Urmas Raag on pikalt tipus olnud ning on seda jätkuvalt,“ lisab ta.
Kuna kavas oli ka mitmeid show- ja demonstratsioonalasid ning Luunjas oli sel päeval oodata ka teisi põnevaid üritusi – sealhulgas ühe Luunja Karika eestvedajatest Urmas Raagi suurejooneline 60. juubelipidu – otsustati piirduda kahe võistlusklassiga. Esimeses sõidus oli takistuste kõrgus 120 cm ja see toimus artikli alusel, kus võrdsete vähimate karistuspunktide korral määrab paremusjärjestuse teise osa aeg. Tuntud Läti rajameister Ivo Mikelson oli rajale asetanud 11 takistust, millest kaks olid süsteemid, nii et võistlejatel tuli sooritada kokku 13 hüpet. Võistlustulle asus kokku 14 paari, kellest kuuel õnnestus läbida rada vigadeta. Võidutsesid kiired Luunja tüdrukud: esikoht Mirell Luts Vincerol ja teine Anni Liis Hoop Electral. Kolmandaks jäi samuti Luunjas treeniv Rainer Hõim ja Funky Blue.
Nüüd oli ees ootamas päeva põnevaim osa – Luunja Karika põhisõit. See hüpati ümberhüpetele, kuhu pääsevad kõik põhisõidu vigadeta läbinud paarid. Takistuste kõrgus oli kuni 135 cm ja põhiparkuur koosnes 12st takistusest, millest jällegi kaks olid süsteemid, nii et kokku tuli sooritada 14 hüpet. Ka selles klassis osales kokku 14 võistluspaari. Rada oli küll tehniline, kuid mitte ülemäära kõrge ja seda eesmärgiga pakkuda publikule põnevamat vaatemängu suurema arvu ümberhüppajate näol. See ka õnnestus – põhiparkuuri läbis puhtalt lausa 9 võistluspaari.
Ümberhüpetel riskitakse üldjuhul parema aja saavutamiseks rohkem nii tempo tõstmise kui väiksemate pööretega ja nii on ka vead kergemad tulema. See fakt leidis kinnitust ka siin ja puhtalt õnnestus ümberhüpete rada läbida vaid kolmel võistluspaaril. Erilises hoos oli ka selles sõidus juba varem kõrgeimal poodiumiastmel olnud Mirell Luts, kes Charismal päeva kiireima ajaga taaskord võidutses ja Luunja Karika kodutalli jättis. Hobusel Vincero saavutas Mirell ka kolmanda koha.. Teiseks jäid Gunnar Klettenberg ja San Sebastian.
Meelelahutus ja meisterlikkus Luunja mõisapargis
Ja lõpuks oli käes aeg lõbusaid showalasid nautima hakata. Esimesena oli kavas kepphobuste teatevõistlus, kus meeskondade kapteniteks tuntud takistussõidu suurmeistrid Rein Pill ja Urmas Raag. Nähes võistlejaid uut rolli täie tõsidusega võtmas said pealtvaatajad naerda ikka südamest. Edasi sai jälgida koolisõidu demonstratsioonesinemist ja päeva jäi lõpetama toolihüpe hobustel, kus iga ringiga võetakse rivist üks tool vähemaks. Viimasesse ringi jäid Tarmo Kutsar Bel Cantol ja Krislin Hani Cornets Rose Von Seedril ning seal õnnestus täpne juhtimine vaid Tarmol, kes selle ala võitis.
„Hindamatu väärtus on Luunja Karikal just selle erilise õhustiku pärast, mida vana mõisapark pakub,“ sõnab Aare Anderson. „Pargi teeb eriliseks see atmosfäär. Siin hüpata on teist moodi tunne,“ lisab Urmas Raag. Ka pealtvaatajana oli seal viibida eriline tunne. Luunja mõisapargi võimsus, Emajõe ranna ja roosiaia ilu ning see puhtus ja harmoonia, mida armas Luunja alevik pakub, loovad alati sooja tunde. Lisaks muidugi imetlusväärne koostöö ja tulihingeline entusiasm ratsaspordi edendamisel Luunja Talli poolt – sellist tihti ei kohta. „Tunnustust väärivad võistluse korraldajad ja toetajad, kõik selle spordiala entusiastid, tänu kellele Luunja Karikas jätkuvalt toimub. Igatahes väga omanäoline sündmus Eestis,“ jäävad lõpetama vallavanema sõnad.