Vereproovi võtmine ja selle analüüsimine on väga sageli teostatav protseduur, millel on oluline roll hobuse (või mis tahes looma) tervisliku seisundi hindamisel ja tihti ka diagnoosi kinnitamisel või ümberlükkamisel.
Verest saab määrata erinevate vererakkude arvu, mitmesuguseid põletikumarkereid, maksa-, neeru- ja lihasensüüme, verevalke, erinevaid hormoone, elektrolüüte, mineraalaineid ja palju muud. Kuna iga analüüs maksab, on oluline valida proovid, mis annavad asjakohast teavet.
Kindlasti ei tasu ka unustada, et vereanalüüs on vaid üks osa diagnostikast ja tulemusi tuleks tõlgendada anamneesiandmetest ja kliinilisest ülevaatusest lähtuvalt. Vastasel juhul võib oluline jääda tähelepanuta ning piiratud info põhjal tehtud järeldused olla ekslikud. Ka korrektne verevõtmise tehnika, proovide sobiv säilitamine ja õigeaegne analüüsimine on usaldusväärsete tulemuste saamiseks ülimalt olulised.
Hobusel võetakse verd enamasti kaelal kägivaos asuvast jugulaarveenist, sest see on suur ja kergesti ligipääsetav soon. Enamik hobuseid suhtub protseduuri täieliku ükskõiksusega, kuid aeg-ajalt tuleb ette ka hobuseid, kellel on nõelte suhtes hirm. Selliste hobustega on kõige tähtsam rahulik lähenemine ja nende harjutamine mõningate konkreetsete tehnikate abil – see teeb kergemaks ka taolised protseduurid tulevikus.