17.-18. novembrini toimus Arma Ratsatalus pararatsutajate rahvuslik klassifitseerimine ning koolitus, mis korraldati koostöös Eesti Ratsaspordi Liidu ja Invaspordi Liiduga. Koolituse ja klassifitseerimise läbiviijaks oli FEI klassifitseerija dr. Jana Kulichova Tšehhist.
Koolituse raames said meie pararatsutajad ja treenerid nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi. Lisaks lõppes koolitus pararatsutajate klassifitseerimisega. Kuuest kohale tulnud ratsutajast 4 said rahvuslikul tasemel klassifikatsiooni.
Osalejate muljed
,,Koolituse koht ja aeg olid hästi valitud. Koolitaja oli väga professionaalne ja laiapõhjaline, tuues välja palju selliseid aspekte, mida varasemalt ei ole räägitud. Koolitaja süvenes iga sportlase erivajadusse ning soovitas, kuidas saaks parandada motoorikat ja tasakaalu,” sõnas treener Agnes Kutsar.
,,Sain rohkem teada, kuidas toimub klassifitseerimine uue süsteemi järgi, kuna olen varem Soomes klassifitseerimisel käinud. Jäin koolitusega rahule,” muljetas pararatsutaja Isabella Kristi Angela Kaldoja.
Julia Katok, treener ja Rebala Talli omanik, kinnitas samuti, et koolitus oli vajalik ja väga asjalik. “Selliseid koolitusi võiks ja peakski rohkem tegema. Pärast koolitust muutsid pararatsutajad oma eesmärke, sooviga enam võistelda ja areneda, sest nad teavad millisesse klassi nad kuuluvad. Minule, kui treenerile, andis antud koolitus enesekindlust, et töö, mida siiani olen paratsutajatega teinud, on olnud õiges suunas.”
Vasakult: Agnes Kutsar, dr. Jana Kulichova, pararatsutaja Katre Kuusk, Margit Bahtin.
Eestil hea algus tehtud, kuid pikk tee on veel minna
Koolitaja Jana Kulichova sõnul oli vastuvõtt meeldiv ning koolitus väga hästi korraldatud, samuti kiitis ta tõlke korraldust. “See, mida ma Eestis nägin, oli see, mida lootsin näha. Jätkake pararatsutamise arendamist samm-sammult, kõik ei tule kiiresti ja kohe. Mul on heameel, et Eesti treenerid, lapsevanemad ja õpilased on nii avatud. Oleme igati nõus teid aitama ja valmis koostööks,” ütles Kulichova. Ta lisas, et kõik Eesti pararatsutajad on oodatud aprillis Tšehhi võistlusele.
Tõlkimist viis koolitusel läbi Eda Vallimäe, kelle sõnul kulgesid koolituspäevad ladusalt ning nii Jana kui osalised olid rahul. “Jana jagas nii oma loengutes kui ka kommentaarides väärtuslikke Tšehhi kogemusi: näiteks kuidas nemad 20 aastat tagasi alustasid ning kuidas neil hetkel asjad organiseeritud on, ” rääkis Eda.
Siiski selgusid koolitusel tema sõnul ka mõned kitsaskohad, millega tuleks edasi minna. Nimelt vajaks Eestis puudetega inimeste tegevused hobustega veidi paremat struktuuri ja progressiivset ülesehitust, sest mitte kõik puuetega inimeste ratsutamistegevused ei klassifitseeru pararatsutamise st saavutusspordi alla.
“Koolitusel selgus, et osadele ratsutajatele on pararatsutamine (st parakoolisõit) liiga keeruline või ei suuda nad oma õiges pararatsutamise klassis võistelda, mis tingib automaatselt situatsiooni, et nad võistlevad pararatsutamise mõttes väljaspool arvestust,” kirjeldab Eda. Samuti sai selgeks, et parandada on vaja pararatsutamise ning ratsutamisteraapia omavahelist koostööd, sest osa ratsanikke vajaks oma kehaliste ja vaimsete võimete arendamiseks just pigem terapeutilise suunaga tegevusi, mitte saavutusspordiga seotud tegevusi (milleks ka nende ratsutamisoskus ei ole piisav). Terapeutlise suunaga tegevused aitaks kaasa ka puudega ratsutaja ratsutamistehnika parandamisele.
“Lisaks eelpool kirjeldatule, puudub hetkel Eestis süsteem vaimupuudega inimeste hobustega seotud tegevuste sh ratsutamise osas, sest pararatsutamise alla see ei kuulu ning need ratsanikud ka klassifikatsiooni ei läbinud. Siinkohal tuleks mõelda taaskord tegevusi koostöös ratsutamisterapeutide ja näiteks ka Eesti Eriolümpia ühendusega,” selgitas Vallimäe.
Eesti Ratsaspordi Liidu pararatsutamise mänedžer Katrin Lipp, kes oli antud ürituse korraldaja, kinnitas samuti, et koolitaja oli väga pädev oma alal. “Koolitaja oli avatud, jagas meile soovitusi, kuidas edasi minna ja kuidas luua Eestisse pararatsutajate süsteem. Eesti on väga tubli alguse teinud ja alustanud asja õigest otsast, kutsudes külla välismaa lektoreid oma kogemusi jagama,” sõnas Lipp, kelle sõnul on 2017. aastaga pararatsutamise areng teinud suure sammu edasi ja hetkel on Eestis 4 rahvusliku tasemega klassifitseeritud pararatsutajat ja 1 rahvusvahelise tasemega pararatsutaja. “Tahan edastada kiidusõnad Eda Vallimäele väga hea tõlketöö eest, sest sõnavara oli spetsiifiline. Ja suur tänu Arma Ratsatalule meeldiva koostöö eest koolituse korraldamisel!”
Selleks aastaks on plaanitavad pararatsutamise projektid läbi saanud, kuid kindlasti toimuvad lähiajal arutelud alaliitude vahel, kuidas jätkata ala propageerimist järgmistel aastatel.
Täname toetuse eest tänavuseid toetajaid: Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Ratsaspordi Liitu ja Eesti Invaspordi Liitu.
Muljed kogus kokku Katrin Lipp, fotod Eda Vallimäe