Eile õhtul õnnestus Belgia takistussõitjatel pingelises teises voorus säilitada oma esimeses voorus välja võideldud esikohta. Esimest korda ajaloos tuli neile EM kuldmedal, mida ei suutnud seekord napsata ei Saksamaa dream team, ega ka pronksile jõudnud britid.
Takistussõitjad alustasid Rotterdamis võistkondlikele medalitele pürgimist kolmapäeval kiirusparkuuriga. Kõigist oli seal individuaalselt üle tiitlikaitsja Peder Fredricson hobusel H&M All In, kes võttis seega järgmisesse võistlusesse ise kaasa 0 kp ning viis rootslased kolmandale positsioonile.
Kokkuvõttes esinesid avapäeval aga kõige stabiilsemalt sakslased, kes asusid võistkondlikku edetabelit juhtima. Kahtlemata on neil siin kohal tõeline unistuste võistkond, koosnedes vaid staaridest: Christian Ahlmann, Marcus Ehning, Daniel Deusser ja valitsev maailmameister Simone Blum. Kõik liikmed lõpetasid esikolmeteistkümne seas.
Võistkondlikult platseerusid teisele kohale prantslased, kelle tiimis ei vaja tutvustamist Penelope Leprevost ja Kevin Staut, mõnevõrra tundmatumad on Nicolas Delmotte ja Alexis Deroubaix.
Teise päeva puhtusparkuur keeras tabeliseisud peapeale
Teatavasti on kiirusparkuur siiski midagi muud kui järgmise päeva puhtussõit, kus tõkked juba kõrgemad ja rada tehnilisem. 69 startija seas oli nulle kõigest seitse. Kahe päeva punktide summa tulemusena tõusis kolmandalt kohalt esimeseks Ben Maher hobusel Explosion W. Fredricson lisas oma kontole 4 kp, mis polnud iseenesest veel katastroof, aga langetas nad individuaalselt 8ndaks.
Samal ajal kui väga paljud eksisid, tõusid kolme nulliringiga kaheksandalt positsioonilt esikohale belglased, kelle võistkond koosneb ülikogenud Gregory Watheletist, Peter Devosist, Jos Verlooyst ja veidi vähem tuntud Jerome Gueryst. Viimane oligi esimeses voorus võitskonna nõrgim lüli, kelle tulemus punktide arvestamisel arvesse ei läinud.
Saksamaal paraku ebaõnnestusid nii Ahlmann kui Ehning, võttes mõlemad maha kaks takistust ja kukutades võistkonna teiseks. Punktide vahe oli siiski vähem kui üks latt ehk 1,15 silma. Neljandalt kohalt tõusid kolmandaks britid, kelle legendaarsete Ben Maheri ja Scott Brashi kõrval võistlevad noored daamid Holly Smith ja Amanda Derbyshire.
Prantslased kukkusid neljandaks, rootslased lisasid oma kontole veel 12 kp ja langesid viiendaks. Ja kuigi nii Martin Fuchs (Clooney) kui ka Steve Guerdat (Bianca) sõitsid mõlemad puhtad sõidud, vedasid teised tiimikaaslased võistkonda alt ja nii pidi Šveits leppima alles 7nda kohaga.
Teises voorus võis näha mitmeid ülitugevaid sõite
Tabeliseis muutus tõepoolest üksjagu, aga teatud jõujooned hakkasid kujunema. Kolmandale päevale, mil toimus puhtusparkuuri teine voor, mindi vastu justkui täiesti teistsuguste hobustega. Louis Konickxi üles seatud radu on juba kiitnud väga paljud sõitjad. Parkuurid on väga erinevad, rasked, aga samas hobusesõbralikud, tuues välja spordi parimad küljed – võidab parim, aga mitte vere hinnaga. Kolmas parkuur oligi tehnilisem ja võimsam kui eelmised, samas olid hobused justkui asjale pihta hakanud saama ja kvaliteeti võis näha rohkem. Ajalimiit oli aga tihe. Puhtaid sõite kogunes 14, paar tükki pälvisid siiski 1 kp normiaja ületamise eest.
Nulliga sõitjate hulgas olid näiteks Ben Maher (puntke kogutud 0,62), Jos Verlooy (1,68), Martin Fuchs (3,46) ja Gregory Wathelet (4,63), kes moodustavad hetkel individuaalse esineliku ja keda lahutab vaid üks eksimus.
Võistkondlik rebimine käis viimase sõitjani, ehkki pärast seda, kui Deusser oma imearmsal hobusel Scuderia 1918 Tobago Z 4 kp kogus, võis Belgia ankrumees Wathelet hobusel MJT Nevados S endale ühte mahaajamist lubada. Gregory, kes enda väitel pingest absoluutselt ei heidutu, läks siiski kindla peale välja ning produtseeris võimsa puhta ringi.
Belgia võistkond võttis tulemusega 12,07 kp oma elu esimese EM medali, kusjuures ainus medal oli neil seni üldse olnud just Watheleti 2015. a. Aachenis võidetud individuaalne pronks.
Belglased olid mõistagi rõõmujoovastuses. „Oleme mitu aastat selle nimel nüüd tööd teinud. Tänane tulemus oli lihtsalt kirss tordil. Meil on väga tugev võistkonnavaim, oleme väga head sõbrad. Oleme noored sõitjad, samas piisavalt kogenud ja väärime 100% seda kulda,“ märkis Peter Devos. Wathelet lisas, et usub selle võistkonna pikaajalisse püsimisse veel mitmeteks aastateks.
16,22 puntkiga jäid hõbedale sakslased, kes pidasid saavutust siiski väga heaks. „Loomulikult oleksime me kulla üle olnud väga õnnelikud, kuid vaadates tagasi kogu võistlusele, kuidas kõik muutus nii kiiresti ja kõike võis juhtuda, siis me ei nurise üldse,“ märkis võistkonna ankrumees Daniel Deusser.
Pronksmedali kindlustas endale siiski Suurbritannia, ehkki nii Brash kui ka mõlemad naised ei naasnud rajalt puhaste paberitega. Nende Chef D’Equipe märkis, et vahepeal on olnud rasked ajad ning nad on vähemalt 12 kuud selle nimel tööd teinud, et kokku panna uus võistkond, andes võimaluse noorematele lootustandvatele sõitjatele. Ben Maher, kes startis võistkonnaliikmetest esimesena, sõnas, et soovis teha kõik, et puhta sõiduga tiimikaaslastele enesekindlust anda. Ja seekord kõik õnnestuski, paljuski tänu prantslaste ebaõnnele, kui Alexis Deroubaix ühe lati alla tõmbas.
Nagu koolisõiduski, oli võistlus väga oluline olümpiale veel mitte kvalifitseerunud võistkondadele, keda oli kokku 7. OM pääsu kindlustasid siit endale Belgia, Suurbritannia ning Prantsusmaa, kes saab seega Tokyos võimaluse oma tiitlit kaitsta. Viimane kvalifitseeruja selgub oktoobris Barcelonas Rahvuste Karika finaalis.
Täna on takistussõitjatel puhkepäev, kuna selguvad meistrid koolisõidu vabakavas. Pühapäevasesse finaali lähevad medalimõtetega kindlasti kõik neli ülalmainitud ratsanikku, kuid punktivahed ei ole suured ning ees ootab veel kaks suurt vooru. Viiendalt kohalt leiame alati ohtliku Steve Guerdat’ (5,31), kuuendalt Alexis Deroubaix’ (5,40), seitsmendalt Daniel Deusseri (5,47), järgnevad Simone Blum (6,21), Henrik von Eckermann (7,56) ja Peder Fredricson (8).