Hobumaailmal oli tänavuses neljarakendite MK-finaalis Bordeaux`s au intervjueerida maailma reitingu esinumbrit Boyd Exelli. Ta on võitnud individiuaalse MM kuldmedali aastatel 2010, 2012 ja 2014. MK üldvõidud pärinevad aga aastatest 2009, 2010, 2011, 2012, 2014 ja 2015.
Exell on sündinud 1972.a. Austraalias ja tänaseks jõudnud läbi Suurbritannia Madalmaadesse, omades talli Valkenswaardi lähistel. Intervjuud andes oli Boyd süvenenud, kuulas küsimuse alati lõpuni, mõtles hetke ja alles siis vastas. Oli tunda, et maailma tippude jaoks on tõepoolest oluline, mida nad ajakirjandusele räägivad, sest on ju ilmselge, et see loob nende kuvandi.
Oled teinud seda kindlasti sadu kordi, kuid räägi Eesti lugejatele veelkord, kuidas sa rakendispordi, või üldse hobuste juurde sattusid
Ma alustasin Austraalias kaheksaaastaselt takistussõiduga. Varsti tutvustas ema mind oma sõbraga, kellel olid rakendihobused. Pärast seda jäingi rakendispordi juurde. Kui oli 21aastane, tulin Austraaliast Euroopasse, Inglismaale, kus elasin 20 aastat. Möödunud aastal kolisin Hollandisse, kus mul on Valkenswaardi lähistel tall.
Foto: Külli Tedre
Nagu ütlesid, oled ka ratsutanud. Kas pead kutsarite jaoks ratsutamisoskust oluliseks?
Arvan, et mitte. Vahe on selles, et ratsutamiseks pead olema atleet ehk pead olema ka ise suurepärases füüsilises vormis, rakendispordis ei ole see niivõrd oluline. Samas, kui sul on baasteadmised ratsutamisest, ei tee see paha, kuid veelkord, ma ei pea seda esmavajalikuks. Tähtis on omada baasteadmisi rakendispordist ja hobuste juhtimisest vankrist. Meie alal võib sisuliselt ka keegi teine tegeleda sinu hobuste treenimisega, seda vajadusel ka sadulas.
Foto: Külli Tedre
Milline näeb välja Sinu tavaline päev? Kas tegeled vaid neljarakendi treeningutega või tegeled ka teiste hobustega?
Mul on omal treeningutes nii kuus-seitse hobust. Tavapäraselt tegelen kodutallis enda treeningutega kolm päeva nädalas, muudel päevadel tegelen valdavalt teiste treenimisega. Näiteks järgmistel nädalatel (toim. alates nädalast 6) viin läbi treeninguid Hispaanias, seejärel Ühendriikides ja Inglismaal. Jah, suur osa minu ajast kulub kliinikute ja treeninglaagrite korraldamisele.
Foto: Külli Tedre
Kõneleme ala tulevikust. Viimasel ajal on FEI tasandil palju räägitud alade, ka rakendispordi, atraktiivsemaks muutmise vajadusest. Räägitakse näiteks rakendi koolisõidus Küri ja Pas-de-Deux rakendamisest jne. Sinu arvamus sellistest arengutest?
Arvan, et iga sport peab ajaga kaasas käima. Kui sa ei muutu, tähendab see tegelikkuses stagnatsiooni või suisa tagasi liikumist. Näiteks rakendispordi siseformaat on väga modernne. Tänasel päeval peab olema meelelahutuslik, siis suudad tõmmata ligi publikut ja seeläbi sponsoreid. Meie MK formaat on ideaalne – kõik toimub vaid tunni jooksul, siin on nii sporti kui meelelahutust, rohkelt publikut.
Foto: Külli Tedre
Tundub, et oleme ühel meelel – siseformaat on aidanud rakendisporti oluliselt populariseerida.
Just. Leian, et peame sarnaseid formaate leidma ja kasutama ka välivõistluste tarbeks, et haarata ka suveperioodiks suuremaid publikumasse. Rääkides moderniseerimisest ja populariseerimisest, korraldame sel hooajal Valkenswaardi (toim. 28.04 – 01.05) võistluse käigus võistkonnavõistluse, kus tiimis üks professionaal ja üks amatöör. Läbi selle tõmbame ka amatööre tipptasemele lähemale ja pakume neile võimalust võita kõrgetasemelises seltskonnas. Professionaalid valime maailma reitingu esimese 15 hulgast.
Foto: Külli Tedre
Kas rakendispordis võiks toimuda midagi sarnast kolmevõistlusega, mille baasi moodustavad koolisõit ja takistussõit on eraldiseisvalt oluliselt populaarsemad ehk kas võime tulevikus näha eraldi alana täpsussõitu ja rakendi koolisõitu?
Kuigi rakendis- ja kolmevõistluses on teatud sarnasusi, näen siiski erinevusi. Kolmevõistluses on üks sõitja, üks hobune, meie tegeleme ka paaride ja neljarakenditega, mis teeb asja oluliselt komplitseeritumaks. 1* tasemel on tegelikult juba praegu võimalus sõita ilma maratonita. Keeruline ennustada, kuid loomulikult, kui mõni uus formaat, miks mitte täpsussõit eraldiseisvalt, osutub populaarseks, siis läheb asi käima. Kui formaat ei saavuta populaarsust, see püsima ei jää.
Foto: Külli Tedre
Viimane küsimus. Kes homme võidab (toim. intervjuu on salvestatud enne MK esimest osavõistlust)?
See on keeruline küsimus. Kõikidel on oma võimalused. Võistlus toimub kahel päeval, eks me näe, kes hetkel parim.
Boyd Exell oli enne finaali võitnud kõik etapid, millel ta osales ja oli ilmselge favoriit. Suurmeistri põiklev vastus oli kas tingitud tema tagasihoidlikusest, kuid võibolla oli ka treeningutes tunda olnud teatud vormi langust. Igatahes, nagu me teame, saavutas Boyd Exell Bordeaux`s Ijsbrand Chardoni järel teise koha.
MK finaal Leipzigis, 2011. Foto: Külli Tedre