Mis ühendab eesti sporthobust, tori, friisi ja holsteini hobust? Nad teenivad üheskoos leiba Helsingi ratsapolitseis.
Kes on külastanud Helsingit on ehk kohanud ratsapolitseid. Vahest on aga huvitav teada, et kümnest hobusest neli, kolm eesti sporthobust ja üks tori hobune, on pärit Eestist ja teenivad leiba lugupeetud ametipostil.
Helsingi ratsapolitsei ajalugu
Helsingi ratsapolitsei asutati juba 1882. aastal, olles nii üks vanemaid üksuseid Soome politsei ridades. Ratsapolitsei asutati eesmärgiga tagada avalik kord linna tänavatel ja parkides. Ratsapolitsei eeliseks oli asjaolu, et hobuste seljas jõudis politseinik liikuda kiiresti ja jõuda kohtadesse, kuhu muidu oleks keeruline pääseda.
20. sajandi alguses algas ratsapolitsei moderniseerimine. Teise maailmasõja järgselt jätkati ratsapolitsei tegevusega, kuid mootorsõidukite arvu kasv tähendas, et hobuste järele oli üha väiksem vajadus. Ratsapolitsei suutis oma koha säilitada, kuna keskendus rohkem ürituste, pidustuste ja teiste rahvarohkete sündmuste ohjamisele. Tänapäevalgi on hobustel avaliku korra tagamisel oluline roll kanda. Ratsapolitseid võib näha suurematel üritustel avalikku korda tagamas, aga hobused patrullivad regulaarselt Helsingi tänavatel ja parkides.
Saame hobustega tuttavaks
Ex Boy, kodusemalt Esko, on teeninud politsei ridades leiba juba 9 aastat. 2015. aastal lahkusid Ex Boy kabjad Eestist ja maandusid Helsingis. Ex Boy on Eesti sporthobune, kelle isaks trakeeni tõugu täkk Epeus ja emaks tori mära Piiga. Ex Boy võistles Eestis harrastustasemel ehk takistussõidus kuni 110cm parkuure ja L-klassis koolisõidus. Kuna Ex Boy on tänaseks juba kogenud politseihobune, siis saadab ta vahel endaga vähemkogenud kolleege, kes teevad alles esimesi samme. Ex Boy ei ole ainus Eesti sporthobune. Lisaks temale kuulub politsei ridadesse Kartaago (i: Kingston, ei: Helenikos xx, kasv. Grand Cavalier Investeeringud) ehk Kassu ja Ali-Muhammad (i: Automatic Pilot, ei Cash, kasv. OÜ Rannaküla Tall).
Põlvnemise põhjal võinuks mõlemad hobused teha karjääri pigem takistussõidus. Kartaago isa, Kingston, tegi tegusid Urmas Raagiga ja püstitas 10 aastat püsinud Eesti kõrgushüpperekordi- 205 cm. Ali-Muhammadi sugupuust leiab sellised sporthobused nagu Agrovorms Amerigo, Poroh, Cash, A Pikachu de Muze ja paljud teised tuntud nimed.
Ainsa tori hobusena hoiab tori tõu lippu kõrgel Hannes (i: Hoius-Hatiitos, ei: Dollar, kasv. Margot Mitt). Hannes on üks noorematest hobustest ratsapolitsei ridades, liitudes politseiga 2020. aastal. Tori hobuseid on Helsingi ratsapolitseis olnud varemgi ja politsei kinnitusel on nad kõik on olnud toredad hobused.
Kuidas leitakse sobiv hobune?
Uue hobuse otsimisel avaldab Helsingi ratsapolitsei kuulutuse sotsiaalmeedias, millele laekub politsei sõnul päris palju pakkumisi. Lisaks otsitakse sobivaid hobuseid internetis leiduvatest müügiportaalidest. “Alguses küsime müüjalt telefonitsi hobuse sobivuse kohta ja seejärel läheme hobust tema kodutalli proovima. Kodutallis tehakse hobusega mitmeid harjutusi, et testida hobuse reaktsiooni uutele ja ootamatutele asjadele,” kommenteerib Jenni Ahomäki, liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel. “Sobiv hobune võetakse esialgu ratsapolitseisse katseajale, mille jooksul tehakse hobusele veterinaaride poolt põhjalik kontroll.”
Näiteks tori hobune Hannes leiti müügikuulutuse kaudu. Hannes on Eestis sündinud hobune, kes oli juba Soomes, kui teda vaatama mindi. Hannes oli ühes ratsakoolis, kuhu ta enam ei sobinud, sest ratsakooli intensiivne töö ei olnud hobusele meeltmööda ja seetõttu otsis parimais aastais hobune uusi väljakutseid.
Politseihobune on terve, julge ja rahulik
Hea politseihobune on suur sõbralik hiiglane. Ratsapolitsei hobune peaks olema suur, turjakõrgusega vähemalt 170cm, sest nii on politseinikul tema seljast parem ümbrust jälgida. Šetlandi poni lööks paljudel nunnumeetri lakke, ent kurikaela temaga taga ei aja ja rahutuid spordifänne vaos ei hoia.
Turjakõrgus ei ole siiski kivisse raiutud tingimus. Näiteks kuulub ratsapolitsei ridadesse friisi tõugu hobune, kelle turjakõrgus on 165 cm, kuid nagu politsei ise sotsiaalmeedias selgitab, siis kompenseerib hobuse lühikest kasvu tema uhke hoiak ja pikk lakk.
Eelistatud hobukandidaat on 5-10 aastat vana ruun, kes on vähemalt algratsastusega ja hea tervisega. Kindlasti peab sobilik hobune olema rahulik ja julge. Jenni selgitab, et nad valivad politsei tööks loomult uudishimulikke hobuseid. Tänavatel korda hoides peavad hobused toime tulema keerulistes oludes, pistes rinda lärmi, müra ja ettearvamatult käituvate inimestega. Kuna hobune on saakloom ja tema esmane reaktsioon on põgeneda, siis eelistatakse hobuseid, kes on juba loomupäraselt julgemad ja rahulikumad. “Iga hobune ehmatab vahel, seega peaks hirmureaktsiooni olema võimalik kontrollida. Parim reaktsioon on peatuda ja vaadata kummalist asja,” selgitab Jenni Ahomäki.
Kui sobiv hobune on leitud, siis järgneb katseaeg ja spetsiaalne väljaõpe, kus hobuseid valmistatakse ette erinevateks olukordadeks, sh selleks, kui tema vastas on suured rahvahulgad. Hea politseihobune ei lase end häirida lärmakast rahvahulgast ega saginast. Või pakirobotist.
Tänavatel patrullimisega alustavad hobused juba katseajal. “Esimene patrull algab Helsingi Keskpargist, kust hakatakse järk-järgult hobust viima nõudlikumatesse kohtadesse,” lausub Jenni. Näiteks käis Hannes oma esimeses patrullis tutvumas trammide ja ehitusplatsidega. “Esimese rahvamassi haldamise ülesande täitis Hannes juba mõne kuu pärast, sest ta oli nii julge ja rahulik,” kiidab Jenni tori hobust.
Kui katseajal peaks selguma, et hobune ei sobi politseitööks, siis tagastatakse ta omanikule ja katseaeg loetakse lõppenuks. Kui hobune läbib katseaja, siis jätkab ta väljaõppega ja on umbes aastaga valmis kõikideks ratsapolitsei ülesanneteks.
Hobused on maiad preemiale
Politseihobused veedavad palju aega koos ja moodustavad karja. “Hobused viibivad terve päeva koplis ja töötavad alati paarikaupa,” räägib Jenni. “Nad saavad üksteiselt tuge ja uusi hobuseid harjutatakse uute olukordadega tuttavate ja kogenud politseihobuste seltsis.”
“Oleme märganud, et uus hobune kohaneb kõige kergemini, kui ta saab jälgida uut asja, mis temast eemaldub, ja kõige raskem on, kui uus asi läheneb.” Keerulisem on õpetada hobusele ka paigal seismist, mis kuulub samuti politseihobuse töö sekka. “Mõned tööülesanded nõuavad pikemaajalist paigal seismist, mis osutub sageli kõige keerulisemaks. Eriti noored hobused tüdinevad ja väsivad kiiresti,” tõdeb Jenni. “Seetõttu eelistamegi suuremaid ja tugevama kehaehitusega hobuseid, kelle tugevamad seljad suudavad kauem vastu pidada. Kui ülesanne seda võimaldab, siis vajadusel püüame jalutada. Vanemad ja kogenumad hobused oskavad juba paigal seismist kasutada võimalusena tukkumiseks.”
Kes on jälginud sotsiaalmeedias politseihobuste tegemisi, on kindlasti märganud, et hobused saavad sageli hea soorituse eest preemiat. “Oleme hakanud kasutama positiivset kinnitust, kuna see on andnud häid tulemusi. Sageli kasutame premeerimisel ka toidupreemiat. Uue asja õppimisel premeeritakse hobust sagedamini, kuid premeerimise sagedust vähendatakse väljaõppe edenedes. Treenime hobustega nii ratsutades kui ka maast tööd tehes. Vahel võivad hobused olla ka vabalt, kui harjutused toimuvad maneežis.”
Näiteks Hannest motiveeribki kõige paremini toidupreemia. Isegi niivõrd, et see segab vahel harjutuste tegemist. “Vabana harjutusalal olles on teda raske eemal hoida, sest ta trügib harjutustsooni preemiat ootama enne oma korda,” selgitab Jenni. “Viimati juhtus see, kui hobused harjutasid tasakaalulauda. Hannes ilmus alati lauale, kui see oli teisest hobusest vabanenud,” toob ta Hannese agarusest näite.
Hannese leivanumbriks on ka erinevate asjade puudutamine oma ninaga. “Hannest on õpetatud puudutama erinevaid asju oma ninaga. Ta õppis kiiresti näiteks vajutama ülekäiguraja nupule,” räägib Jenni.
Töö ja puhkus ehk ratsapolitsei hobuse argipäev
“Politseihobused töötavad tavaliselt viis või kuus päeva nädalas, millest üks või kaks päeva on pühendatud ratsapolitsei eriharjutustele või tavalisele ratsutamisele,” avab Jenni politseihobuste nädalakava. “Hobuste muud tööpäevad kuluvad linnas patrullimisele või üritustele.” Seejuures võivad patrullid kesta paarist tunnist terve päevani. “Pikematel ülesannetel toimib pausikohana meie hobuseauto või treiler. Autos on alati kaasas hein ja vesi.”
Oma vaba päeva veedavad hobused koplis. Ka tööpäevadel, kui nad pole parasjagu tööpostil, on hobused koplites. Suvel saavad hobused veeta mõned nädalad karjamaal.
“Peame väga tähtsaks, et hobused saaksid palju viibida väljas teiste hobuste seltsis, “ rõhutab Jenni. “Oleme märganud, et see mõjutab väga positiivselt hobuste käitumisest tööülesannetes.”
Politseihobuste pensionipõlv
“Politseihobustel ei ole kindlat pensioniiga. Kui selgub, et hobune ei sobi enam politseitööks tervise või muude põhjuste tõttu, siis ta müüakse maha. Müügil arvestatakse, millisesse kasutusse hobust soovitakse ja kas see kasutus või võimalik ostja sobib konkreetsele hobusele. Loodame alati, et hobused pääsevad heasse koju ja võimalikult tuttava inimese juurde. Püüame hobused pensionile saata piisavalt vara, et nad saaksid veel nautida rahulikku pensionipõlve pärast töökarjääri,” selgitas Jenni.
Politsehobuste pensionile minekut on kajastatud Soome meediaski. Näiteks teeneka politseihobuse Derkun (i: Dollar, ei: Esker II, kasv. Andres Supp) erruminek leidis kajastamist Soome rahvusringhäälingus. 180 cm turjakõrgusega leebe hiiglane jõudis politseis töötada 8 aastat.
Üks tuntumaid reklaamnägusid ratsapolitseile oli kollane tori ruun Palaad (i: Pokker, ei: Angel, kasv. Farmiks Agro OÜ). Palaad on samuti pääsenud Soome meediasse, ent kurvemal põhjusel. 2013. aasta detsembris muutusid Soome iseseisvuspäeva tähistanud inimesed liialt rahutuks ja ründasid lõpuks politseid, sh politseihobuseid. Just viimane tõi kaasa inimeste hukkamõistu, sest töökohustusi täitva looma ründamist peeti ennekuulmatuks. Palaad sai konflikti järel mõned vabad päevad, kuid naases siis tööpostile ja seda kuni erruminekuni 2020. aastal. Palaadi iseloomustuses öeldi, et ta oli vana rahu ise ning suutis tukkuda ükskõik kus ega lasknud end keskkonnast segada. Palaad veedab pensionipõlve oma endiste omanike juures, kes ta omal ajal Helsingi ratsapolitseile müüsid.
Helsingi ratsapolitsei tegemisi saab jälgida sotsiaalmeedias- Helsingin Ratsupoliisi.
Loo autor soovib eraldi tänada Christina Daousi, kes aitas tõlkimisega ja soomekeelsete terminite tõlkimisega eesti keelde. Aitäh!