Eesti ponisport: Euroopa tasemeni 25 cm

Kippen Närep ja Rosehill Fascination on viimasel ajal Soomes hästi esinenud ning kogemusi kogunud, kuid leiavad, et arenemisruumi on veel piisavalt. Foto: Heidi Lammi

Eestis võistleb ponidega u 60 poniratsutajat. Tase küündib kuni 110 sentimeetrini, mis jääb Euroopa kõrgustele alla 25 cm. Ratsamaailmas on see suur vahe, mida püüda. Puuduvad nii vastava tasemega ponid kui ambitsioon teha sporti kõrgemal tasemel.

Ponisport algab ratsakoolis

Ponid on vahvad ja paljude tüdrukute lemmikud. Eestis on võimalik pea igas piirkonnas leida sobiv koht treenimiseks. Tõsisema huvi korral vaid mõned korrad nädalas treenimisest kahjuks aga ei piisa. Nagu igal teisel alal, on tipp-sport kallis, ilusate rosettide ja võistlusriiete taga on tõsine pühendumine nii ratsutaja kui ka kogu pere poolt – vanemate panus on suur ja vajalik, nii rahaliselt kui ajaliselt. Paraku muudmoodi tulemusi saavutada on keeruline.

Osad ratsakoolis alustanud sportlased liiguvad edasi isikliku poni soetamise poole, millega kaasneb nii looma ülalpidamiskulu kui ka iseseisev hakkamasaamine treeningute ja transpordi organiseerimisega võistlustele. Ei oma tähtsust, kas treenid ratsakoolis või oma poniga – heade tulemuste eelduseks on paari omavaheline klapp ja järjepidev treenimine. Nagu spordiga tegelevates peredes tavaline, nii ka ratsamaailmas on põlvkonnast põlvkonda ratsutamine ja hobumajandus üsna tavapärane. Eestis võib näitena tuua perekonnad Klettenberg, Udeküll, Raudnagel, Argus, Pill jt.

Ratsatrennis on võimalik harrastada nii koolisõitu kui ka takistussõitu. Ratsakoolis võib sõitja ise otsustada, mis rohkem meele järgi on. Esimesed võistlused tehaksegi üldjuhul tallisiseselt ja ambitsioonikamad leiavad kiiresti motivatsiooni edasipürgimiseks.

Pikkade traditsioonidega ratsakool asub Tondi Maneežis. Trenni saab Tallinnas teha ka Veskimetsa Ratsakeskuses. Harjumaal koonduvad huvilised näiteks Simoni ratsaklubisse, Niitväljale, Lagedile, Kohilasse ja Suuresti talli. Mujal Eestis on aktiivsemad ponidega tegelejad näiteks Juurimaa tall, Piira, Vändra ja Valgeranna tallid, aga ka saared jne.

Väikesed ratsutamishuvilised Veskimetsa Ratsakeskuses. Foto: Külli Tedre

Võistlemine Eestis

Nagu kogu maailmas üldisemalt, on ka Eestis populaarsem takistussõit. Mis tüdrukuid hüppama paneb ja selle ala juures köidab, on suur armastus hobuste ja põnevuse vastu. Järgmine loogiline samm ongi võistlemisega alustamine. Alguses tehakse starte ratsakooli tallis, seejärel mõnel piirkondlikul võistlusel, hiljem üleriigilistel ponispordi võistlusel.

Eestis on juba ligi 15 aastat korraldatud ponikarika sarja, mis peamiselt on keskendunud Tallinna, Harjumaa ning Lääne-Eesti poniratsutajatele. Eraldi võistlussari on ka väikeponidele. Mitmed tallid peavad ka omanimelisi karikasarju. Võistlusi, mida külastada, on omajagu. On väga pikkade traditsioonidega võistlusi nagu näiteks peagi augustis toimuvad Kärdla Ratsupäevad. Suvisel perioodil, kui välihooaeg algab, on võimalik iga nädalavahetus kusagil võistelda ja seda augustikuu lõpuni. Suursündmus ja endiselt paljude väikeste ponitüdrukute soovunelm on Tallinna International Horse Show’l osalemine, mis toimub iga aasta oktoobris Saku Suurhallis.

Võistlemine Horse Show’l on iga ponisportlase unistus. Pildil Triini Viks ja VERMUT II. Foto: Kylli Tedre-Gavrilov / www.kyllitedre.com

Eestis on võistlevaid poniratsutajaid umbes 60 ringis. Takistuste kõrgus jääb 70-110 cm vahele. Osalejate arv parkuurides kõrgusel 110 cm on juba üsna ahtake ja jääb umbes 10-15 võistleja vahele. Keskmiselt alustavad ratsutajad võistlemisega kusagil 11-12aastaselt ja lõpetavad 16aastaselt, kui lõpeb poniratsutajate võistlusklassi vanusepiir.

Kui ka Eesti taseme võistlused on sportlasel läbitud ja ambitsioonid veel suuremad, tuleb pilk pöörata üle piiri teisele poole lahte.

Saskia Maripuu ja Deal or No Deal Soomes võistlemas. Foto: Niko Pirttiniemi

Sõitke Soome

Soomes on ponispordis tase pisut kõrgem kui Eestis. Kui meie ponikarikasarja finaalsõidud ja meistrivõistlused toimuvad kõrgusel 110 cm, siis nendel on selleks esimesel päeval 115cm ja edaspidi kõrgemad. Eesti ponisõitjate edetabeli tipus olevatel sõitjatel on oma tasemelt täiesti jõukohane soomlastega konkureerida. Soomes hüppavad poniratsutajad sarnast võistlussarja (Ponycup ja Pikkuponicup) ja samuti unistavad soome poniratsutajad Helsingi International Horse Show’le pääsemisest, kus nende sarja finaalsõidud toimuvad. Erinevus on võistlusplatsi suuruses, parkuuride keerukuses ja tingimustes, mis annavad ratsutajale head kogemust. Võistluste toimumist saab sarnaselt eesti ratsanetile jälgida internetist aadressil www.kipa.ratsastus.fi.

Mitmeid kordi Soomes edukalt võistelnud Tondi ratsaklubi poni Macho, kelle seljas on edu nautinud mitmed ponisõitjad. Pildil Grete Rebasega. Foto: Jouko Behm

Kippen Närep (14) ja poni Rosehill Fascination on tänavused sisemeisterid kõrgusel 105 cm. Nende jaoks on Soome võistlustel osalemine juba tavapäraseks kujunenud. Meistritiitli saamisel aprillis oli nende eesmärk sihtida Põhjamaade meistrivõistlusi Norras. Paraku Eestis hilja alanud välihooaeg ja väheseks jäänud sõidukogemus lükkasid plaanid järgmisesse aastasse. Paar alustas Põhjamaade võistluse kõrgusel hüppamist alles mais ja pole seni veel enesekindlust nendel kõrgustel saavutanud. Probleemiks on kujunenud ka vastava keerukuse ja kõrgusega võistluste puudumine lähipiirkonnas. Läti ja Leedu tase on Eesti poniratsutajate tasemest nõrgem ja lähim sobiv koht selleks on Soome.

Näiteks võib tuua 08-10.06 toimunud Finnderby võistluse Ypäjäl, mis oli ühtlasi soome poniratsutajatele ettevalmistav võistlus Põhjamaade meistrivõistlustele minekuks. Parkuur toimus võistlusväljakul suurusega 150×75 meetrit ning rada kõrgusel 125 cm oli väga tehniline ja keeruline. See sisaldas nii veetakistust kui ka kolmest süsteemi ning 140 cm laiust okserit. Kippen Närep oma poniga Rosehill Fascination hüppas Finnderbyl kõrgust 125 cm esmakordselt ja pidas rada parajaks väljakutseks. See võistlus oli ka verstapostiks, kus otsuseid langetada, kas oskused ja vorm küündib Põhjamaade meistrivõistluste tasemele. Kahuks jäi sooritus nõrgaks ja tuli osalemist edasi lükata järgmisesse aastasse.

Viimati juuli keskpaigas Salo Horse Show võistlusel 120 cm parkuuri harjutamas käinud Kippen ütleb, et Eestis puudub eeskätt harjutamise võimalus. Platsid on väiksemad kui Euroopa tasemega võistlustel, parkuurid on vajalikust kõrgusest madalamad ja vähem tehnilised. Kogemuse saamiseks tulebki kaugemale sõita.

Kippen ja Rosehill Fascination Helsingi Horse Show’l. Foto: Satu Pirinen

Euroopa ponivõistlused

Sellel aastal toimusid Põhjamaade meistrivõistlused 27-01.07.18 Norras, Drammenis (Nordic Baltic Championship). Huvilistele on tulemused ja raja skeemid kättesaadavad Equipe’is (Drammen NBC Showjumping 2018). Osalejad olid Skandinaaviast – enamus Norrast, Rootsist, Taanist. Soomest osales neli poniratsutajat. Osavõtjate arv ei olnud väga suur, umbes 20 ponisportlast. Parkuure on samuti erineva kõrgusega nagu Eestiski, sõltuvalt poni turjakõrgusest. Suured ponid hüppasid finaalis koguni 130 cm tõkkeid. Võit läks seekord Rootsi.

Põhjamaade meistrivõistlustest saab osa võtta ka tiimina, see eeldab 4 sõitjat. Kas kunagi ka Eesti suudab Põhjamaade meistrivõistlustel tiimi välja panna, näitab ainult aeg.

Ponide tähtsaim võistlus ja kahtlemata kõrgeim eesmärk mida sihtida, on Ponide Euroopa meistrivõistlused, mis toimuvad sellel aastal 07-10.08.2018 Suurbritannias (https://www.bishopburtonponyeuros2018.co.uk/; Facebook’i event – FEI Pony European Championships 2018). Võistlus on kahevooruline ja ümberhüpetega kõrgusel kuni 135 cm. Eesti poniratsutajate jaoks on see hetkel maagiline 25 cm, mille poole püüelda ja tööd teha.

Eestlastest on Põhjamaade meistrivõistlustel seni osalenud Linda Randpere ja Helen Rätsepp (2012), My Relander (2014) ning Saskia Maripuu (2016). Euroopa meistrivõistlustel on osalenud vaid My Relander (2014).

My Relander ja Blackwoodland Rock Iirimaal Euroopa Meistrivõistlustel. Foto: Annabel Eoz