Möödunud nädalal tegi Riigikohus otsuse, millega ei võtnud menetlusse Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) kaebust Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) vastu. Seega lõppes mitu aastat kestnud kohtuvaidlus ning jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus (haldusasi nr. 3-21-1534), milles kohus jättis rahuldamata EHSi kaebuse PTA vastu. Kohtuvaidluse sisuks oli tori hobuse aretusprogrammi muudatused.
Mõistmaks kohtuvaidluse sisu tuleb minna ajas pisut tagasi. 2008. aastal jagati tori tõug kaheks, mille tulemusena aretatakse täna Eestis TA ehk universaalsuuna hobust, kes on tunnistatud ohustatud tõuks, ja TB ehk aretussuuna hobust, kelle aretus on suunatud ratsaspordile. Kui universaalsuuna tori hobust aretatakse vastavalt tõu säilitamise põhimõtetele, milleks on puhasaretus, siis aretussuuna tori hobuste aretuses on lubatud kasutada täkke komponenttõugudest (nt hannover, holstein, inglise täisvereline, trakeen).
01.01.2019 jõustus põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) muudatus, millega toodi seadusesse alampopulatsiooni mõiste.
2020. aastal tellis riik uuringu “Tori hobuse tõu ja selle alampopulatsioonide ning teiste Eestis kasvatatavate hobusetõugude populatsioonide geneetiline analüüs ning nende sarnasuse või eristatuse võrdlus”, mis valmis 2021. aasta suve eel. Üheks uurimisküsimuseks oli, kas tori tõus on eristuvad alampopulatsioonid. Texase ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et tori TB populatsioon on geneetiliselt sarnasem eesti sporthobuse ja hannoveriga kui teiste tori hobustega (TA ja vana tori).
Tori aretusprogramm ja kohtuvaidlus
PTA tegi 11.05.2021 otsuse, millega jättis heaks kiitmata tori aretusprogrammi „Tori tõugu hobuste tõuraamatu aretusprogramm, säilitusprogramm ja jõudluskontrolli kord“ muudatused. PTA tõi keeldumise alusena välja asjaolu, et esitatud aretusprogramm ei ole kooskõlas PõLAS-ga. Seaduse kohaselt peab, kui tõusiseselt on eristatud mitu alampopulatsiooni, iga alampopulatsiooni kohta olema selle aretuseesmärgile vastav aretusprogramm. PTA tõi esile, et tori tõul on 3 erinevat alampopulatsiooni, millest 2 (universaalsuuna hobuste alampopulatsioon ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon) on kantud ohustatud tõugude loetellu.
EHS leidis kohtule esitatud kaebuses, et PTA-l puudub õigus otsustada alampopulatsioonide esinemise üle, sest see kuulub aretusühingute pädevusse. Niisamuti tõi EHS kaebuses esile, et tori tõus puuduvad alampopulatsioonid, kuivõrd tegu on ühe tõuraamatuga, mis on jagunenud kaheks aretussuunaks. Ühtlasi märkis EHS kaebuses, et aretusprogrammis ei ole TA ja TB aretussuunal erinevaid eesmärke.
Tallinna Halduskohus jättis EHSi kaebuse rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et PTA-l on haldusorganina õigus otsustada, kas tori hobuste universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobused moodustavad kaks alampopulatsiooni.
Halduskohus juhtis ka tähelepanu asjaolule, et EHSi aretusprogrammis on universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobuste aretusel erinevad eesmärgid. Kohus jõudis ka järeldusele, et kui ohustatud tõu siseselt toimub aretamine kahes suunas (tori hobuste universaalsuuna tõuraamatu all aretatakse universaalsuuna (TA) ja aretussuuna (TB) hobuseid), võib selline aretus kaasa tuua olukorra, kus tõu säilitamise ja parandamise egiidi all toimub tegelikult algupärase genofondi rikkumine.
Kohus uuris ka esitatud aretusprogrammi ja tõdes, et ehkki aretuseesmärgid (tõu säilitamine ja tõu parandamine) on EHSi aretusprogrammis sõnastatud identselt, nähtub sellest kaks erinevat aretussuunda. Kohus kõrvutas TA ja TB- tõuraamatu hobuste omadusi (turjakõrgus, rinnaümbermõõt, kämblaümbermõõdu miinimum ja maksimum ning tüpaaži) ja võrdles hobuste kasutusalasid. Eeltoodut arvestades järeldas kohus, et aretussuuna puhul on selge soov aretada universaalsuuna hobusest erinev hobune. Lisaks viitas kohus Maaeluministeeriumi poolt tellitud uuringule, leides, et see toetab PTA seisukohta ning aretussuuna ja universaalsuuna hobuseid tuleb pidada erinevateks alampopulatsioonideks.
EHS ei nõustunud Tallinna Halduskohtu otsusega ning kohtuvaidlus jätkus Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohus jättis samuti EHSi kaebuse rahuldamata ning nõustus Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja otsusega. EHS esitas veel kassatsioonkaebuse Riigikohtule, mis ei võtnud kaebust menetlusse ja seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus.