ERL koolituste sarja „Sissejuhatus kolmevõistlusesse“ koolitus Lagedil

„Ratsanik peab regulaarselt harjutama kolme asja: sõitu maneežis (väljakul), sõitu maastikul ja hüppamist. Kes ühte neist alahindab või ühe neist päris hooletusse jätab, ei hakka kunagi oma hobust täiuslikult valitsema.“ – Wilhelm Müseler.
 
Kui 25-26. mail Luunjas toimuval kolmevõistlusel oli valdavaks nii öelda kolmevõistluse ilm ehk võistlusilm, siis meil Lagedil polnud sellele kahjuks midagi vastu panna. Ainult päike ja kergelt pilvine taevas. Sama rõõmsad, entusiastlikud ja  päikselised olid Lagedile kolmevõistluse koolitusele saabuvad ratsanikud ja hobused. Jätkus ka neid, kes olid tulnud lihtsalt kuulama.
 
Siinkohal ei saa mainimata jätta uhket maitsvatest kookidest ja pirukatest lookas lauda. Aitähh, teile – Birgit Niin, Triin Pirso, Kristiina Toomik, Karola Hundimägi!
 
Video vaatamisega kogu üritus algaski. Vaatati pilte ja kuulati. Mis loom on see kolmevõistlus? Visati põgus pilk määrustikule. Kuidas arvutatakse koolisõidutulemusi ja kuidas üldse arvutatakse tulemusi kolmevõistluses? Palju karistuspunkte annab teine tõrge krossil ja normiaja ületamine? Mis on ohtlik ratsutamine ja mis asjad on „alternatiivid“? Milleks on tehtud kolmevõistluse raskusastmete tabel ja kust seda leida võib.
 
Eraldi peatusime turvalisusel.  Milline on turvaline varustus, milline on turvaline kiirus krossil, tempo, turvaline takistusele lähenemine? Mis teha siis, kui on juhtunud selline tegelikult kaduv väike võimalus, et ollakse kukkumisel? Mida näiteks mõelda kui käiakse eelmisel õhtul krossi üle vaatamas? Mida mõelda maastikusõidu ajal? Milline on nimekiri asjadest, mis tuleb kaasa võtta, kui minna kolmevõistlust sõitma?
 
Siinkirjutaja rõhutas eriliselt koolisõidu tähtsust, kuna lõpptulemuse arvestamisel on tänapäeval tihti määravaks just koolisõidu (ratsastamise) tulemus.  Vaatasime pildimaterjale erinevatest sõitjatest erinevates olukordades ja tõketel ning  siinkirjutaja selgitas, miks tuleks harjutada eraldi maastikusõidu istakut. Uskumatud istakunäited  Toddilt, Aistiselt, Mary Kingilt, William Fox-Pitilt. Miks on järsku pilt Andrew Nicolsonist, kus ta kannab ülikonda? Või milliseid mõtteid tekitab pilt, kus on Mark Todd sõnnikukäruga? Miks?
 
Kes sai esimese päeva õhtul kauemaks jääda, käisid koos teistega hobustega vettehüpet ja  Pirita jõge tutvustamas. Ilma sadulata. Mõni sai koos hobusega ka ujuda. Esimene päev  lõppes heki ehitamise, krossi käimise (tutvustamise) ja grilliga.
 
Kui esimesel päeval keskenduti põhiliselt sõitjale, siis teisel päeval rääkisime hobuse ettevalmistamisest. Vaatasime erinevaid tõkete tüüpe ja nende nimesid. Ja siis tuli kõige rohkem huvi pakkuv teema – takistuste süsteemide ja ridade vahed! Millised on normaalvahed? Millise trajektoori teeb hobune püsttõkkel, kolmikul, okseril, kraavil, kallakul. Koos kõigi kohalviibijatega üheskoos mõtlesime välja vähemalt kaheksa faktorit, mil hobune teeb pikema või lühema fulee nö. normaalvahega võrreldes. Kas siin seda artiklit lugev huviline saab neid faktoreid sama palju? Või isegi rohkem?
 
Liivaplatsil esimesel päeval latte ületades prooviti ise kõik hommikusel videol nähtud  liigutused järgi. Kuidas õpetada hobune „kitsaid“ ja „lehvikuid“ hüppama? Esimest korda maastikul olijatele oli ka „hirmus“ 30cm kõrgune allahüpe. Tuli välja, et selle õigesti hüppamine (või isegi sammus alla astumine) on algul päris suur kunsttükk.  Kuidas harjutada ja seljas ise olla, et hobune oleks mäel kontrolli all? Kuidas läheneda kraavile hobusega, kes pole varem seda näinud? Et kogu koolitus poleks ainult üks tilu-lilu, siis lasti teise päeva lõpus hobused tõkete vahel ka elavamat galoppi jooksma. Ülioluline oli saada enne tõket hobune kontrolli alla! Kellel julgust ja oskusi jätkus, hüppasid koolituse lõpus ka kõrgemaid.
 
Tegelikult olid need kaks päeva väga tihedad.  Kindlasti on kahest koolituspäevast näruselt vähe, aga nagu siinkirjutaja toonitas – kodus tuleb teha ise kõvasti trenni ja proovida mitte kõiki koolitusel nähtud ja proovitud harjutusi teha ühel päeval, vaid ikka ühel päeval keskenduda ainult ühele harjutusele.
 
Kes ei saanud artiklis toodud küsimustele lõplikke vastuseid ja keda huvitaks proovida kolmevõistlust sõita, jälgige meie koolituste kalendrit ERL lehel ja Hobumaailmas. Uskuge, kolmevõistlust sõita on lõbus! J Lugege kindlasti  uuesti üle selle artikli esimene lause!!!
 
Vt. ka pilte: http://www.capriole.ee/lagediratsaspordikool/pildid/2013/imagepages/image51.html