Mõnda aega tagasi ratsaliidu poolt välja kuulutatud harrastajate manageri ametikohale laekus kolm sooviavaldust. Lõpliku valiku kandidaatide seas tegi pärast esseega tuvumist ja vestlusringu ratsaliidu tegevjuhtkond ning valitud manager läheb kinnitamisele järgneval ratsaliidu juhatuse koosolekul 28. novembril.
Tatjana Kiilo tegeleb koolisõiduga harrastajate tasemel ning nendib, et tunneb harrastajate positsiooni ja arengu vastu suurt huvi. "Ma ei teadnud, kas peale minu on veel kandidaate, kuid intervjuul ratsaliidu esindajatega väljendasin, et juhul kui ma ei osutu valituks, soovin ikkagi panustada ratsaspordi arengusse koostöös uue manageriga."
ERLi peasekretär Siim Nõmmoja peab konkurssi õnnestunuks: "Hea meel on tõdeda, et konkursile tuli siiski kolm osalejat, kes kõik on ise seotud ratsutamisega harrastajate tasemel. Kõik kandideerijad esitasid oma CV ja väikse nägemuse harrastuspordi arengutest, nagu nemad seda näevad. Igas essees oli häid mõtteid, mida saaks ära kasutada. Valituks mitte-osutunud kandidaadid andsid ka hiljem nõusoleku igati abistada Tatjanat ning osaleda aktiivselt harrastusspordi teemade arutamisel."
Nõmmoja sõnul saab manageri peamiseks lähiaja ülesandeks ära kaardistada eesti ratsutamise harrasposport ja selle probleemid. Teha analüüs ning seejärel võtta ette erinevad tegevused harrastajate hulga suurendamiseks ja nende elu rõõmsamaks tegemiseks. Kindlasti ootab ERL uuelt managerilt hobiratsutajate ideede ja ettepanekute üldistamist ja kontaktisikuks olemist ratsaliidu tegevjuhtide ja harrastussportlaste vahel.
"Kõigepealt on vaja paika panna harrastaja täpne määratlus kõikidel võistlusaladel, luua sellele segmendile vastavad võistlustingimused ja keskkond arenguks. Kuigi ratsaliidu fookus on saavutusspordil ja tippspordil, ei saa me jätta harrastajaid tähelepanuta. Loodame et uus manager, korrastab harrastusspordi maastikku ja juurde tekib palju rõõmu pakkuvaid võistlusi erinevatel võistlusaladel," lisas peasekretär.
Hobumaailm tegi ka Tatjanaga väikse intervjuu, mille toome siinkohal lugejani
Tatjana, mis ajendas sind kandideerima harrastajate manageriks?
Olen ise hobisportlane ning võtan hobustega tegelemist ja treeninguid väga tõsiselt. Seega jälgin ka suure huviga erinevates meediakanalites arutelusid harrastusspordi (ja ka üldse ratsaspordi) tulevikust Eestis. Mulle meeldib Eesti harrastussportlaste motiveeritus, algatusvõime ja aktiivne positsioon nendes küsimustes, mis puudutavad meie spordiala arengut. Kui märkasin harrastuspordi manageri kuulutust, nägin seda kui võimalust panustada harrastusspordi arengusse ja aidata ellu viia neid ideid, millest harrastajad on omavahel rääkinud! Mind toetasid otsuses kandideerida ka minu perekond ja treeningukaaslased.
Milline on sinu nägemus harrastusspordi tulevikust?
Minu vaade harrastusspordile põhineb arusaamal, et ratsasport (nii professionaalne kui ka hobisport) on paljude jaoks elustiil, mis põhineb inimese ja hobuse koostööl ning armastusel hobuse vastu. Olla hea ratsutaja ja edukas sportlane tähendab nõudlikkust enda suhtes ning empaatiat ja austust teiste (sh hobuste) vastu. Ratsaspordi väärtused ja traditsioonid on seega universaalsed, nii nagu ka eetika põhimõtted on ühtsed ja jagamatud sõltumatult spordi tasemest ja ratsaniku kogemusest. See on nii hobisportlaste kui ka professionaalide ühine vastutus arendada ratsasporti sellisena, et ka tulevikus oleks võimalik ratsasporti nimetada "harmooniliseks partnerluseks inimese ja hobuse vahel" ning meie spordi traditsioonid säiliksid. Ilmselt puutub oma igapäevases töös harrastajatega kokku iga Eestis tegutsev ratsaspordi professionaal, kas treenerina, ratsastajana, tallikaaslasena või mingis muus rollis. Hobispordi ja professionaalse spordi "maailmad" on seega tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist.
Seega peab hobisporti käsitlema ratsaspordi kontekstis. Kandideerides harrastusspordi manageri kohale sõnastasin ma endale järgmise küsimuse: mida me saame muuta praeguses ratsaspordi korralduses eesmärgiga luua lisavõimalusi hobispordi arenemiseks? Ja seda kõike tingimusel, et rahalisi ressursse me juurde tõenäoliselt ei saa ning et hobumajanduse sektor ei kasva Eestis sellises tempos nagu me seda tahaksime. Sellele küsimusele vastamine nõuaks eelkõige diskussiooni laiemas ringis, kaasates nii harrastajaid kui ka professionaale. Oluline on ka ratsaspordiga tihedalt seotud tegevusalade esindajate arvamus (nt hobuste aretajad, loomaarstid, spordiarstid, treenerid, koolitajad jne). Ilmselt avaldab iga väike muudatus, mis soodustab hobispordi arengut, omakorda mõju (loodetavasti positiivset) ka ratsaspordile tervikuna.
Kokkuvõtvalt on hobispordi tulevik tihedalt seotud ratsaspordi arenguga. Hobisporti edendades, loome me tugevat alust professionaalseks spordiks, ja seda nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka infrastruktuuri mõttes.
Tegeled ise koolisõiduga, kuid milline on su kokkupuude teiste aladega ning kas sul on ka väike hirm, et sa ei suuda leida kõiki rahuldavaid lahendusi?
Koolisõit on algust peale olnud minu suureks armastuseks ja unistuseks. Olen võtnud ka takistussõidutrenne ja pealtvaatajana külastanud nii suuri kui ka väikseid takistussõiduvõistlusi. Kuna ise osalen koolisõidu võistlustel, tunnen ma koolisõidu korraldust natuke paremini kui teisi alasid. Minu eesmärk on, et harrastajate tasemel saaksid esindatud minu tegevuses võrdselt kõik kolm ratsaspordi olümpiaala ning lisaks vajadusel ka rakendisport ja kestvusratsutamine. Harrastajate manager peab töötama tihedas koostöös teiste Ratsaliidu tegevjuhtkonna liikmetega ja eelkõige harrastajatega endiga, kellel ongi kõige suurem ekspertiis harrastusspordi küsimustes.
Tatjana ja Tynke harrastajate meistrivõistlustel tänavu suvel Ruilas. Foto: Külli Tedre
Ratsaliidu nägemuses on harrastussport põhiolemuselt mittevõistluslik harrastus, mille eesmärk on enda arendamine, ratsutamisega tegelemine naudingu ja rahulolu saavutamiseks ning meelelahutuseks. Tundub aga, et harrastajad meil arvavad teisiti. Mis sa arvad, kui lihtne on leida ühine keel?
Minu arvates, on see positiivne, et harrastajad tähtsustavad võistlussporti. Minu seisukoht on, et hobisportlased peaksid saama konkureerida võistlustel sarnasel tasemel olevate võistluspaaridega. Ka hobisport on sport. Samal ajal ei tohiks unustada, et paljude harrastajate isiklikud eesmärgid ja huvid hobustega tegelemisel ei piirdu ainult sportlike saavutustega. Seetõttu ei saa päriselt üldistustega minna ühte ega teise äärmusesse. Harrastusspordi korraldusel on loomulikult omad eripärad ja nende teadvustamine loobki soodsa pinnase edukaks koostööks ratsaliiduga.
Tatjana lisab, et kõik mõtted ja ettepanekud on väga teretulnud. Lahkelt võib ühendust võtta: tatjana.kiilo [at] gmail.com või tel: 510 6694.