Hobumaailm jõudis tänavustele takistussõidu ja kooli- ning invakoolisõidu Euroopa Meistrivõistlustele suurvõistluse kolmandal päeval, mil mängiti välja kaks komplekti võistkondlikke medaleid. Millised on olud ja kus üritus täpsemalt toimub, sellest põgusalt järgnevas.
Spordi ja meelelahutuslinn Herning
Herning, kus tiitlivõistlus aset leiab, on Taani mandriosa, Jutlandi, keskel asuv väikelinn. Viimaste rahvaloendusandmete põhjal elab siin veidi rohke, kui 47 000 elanikku. Linna olulisimaks väärtuseks peetakse kohalike poolt siin asuvat Skandinaavia suurimat messikeskust. Umbes 40 km kaugusel asub rahvusvaheline Billundi lennujaam, kuhu maandub näiteks ka Air Balticu regulaarne otselend Riiast. Billundi lähistel omakorda asub taanlaste au ja uhkus, meeletu turismimagnet Legoland.
Tükike Taani Ratsaorkestrist, seegi Taani au ja uhkus
Alates aastast 2007 on Heringi linnavalitsus võtnud suuna rahvusvaheliste spordivõistluste ja kontserdite korraldamisele. Eesmärgiks on korraldada aastas vähemalt üks tipptasemel spordivõistlus, tänavu on selleks Euroopa Mesitrivõistlused kolmel ratsaspordialal. Linnas on 2008.a. peetud wreslingi MM, 2010.a. naiste käsipalli EM, 2011.a. UEFA U21 finaal jalgpallis, mullu sai Herningist alguse kuulus Giro d`Italia velotuur, samuti peeti EM lauatennises. Järgmise aasta jaanuaris võõrustab see Taani väikelinn meeste käsipalli Euroopa Meistrivõistlusi.
Ratsutamine on Taanis harrastajate arvult seitsmes spordiala. Kohalik alaliit peab kolmikmeistrivõistluste korraldamist Taanis ülimalt oluliseks ala taseme hoidmisel ja edasisel populariseerimisel. Peetakse tähtsaks oma kangelaste tekkimist ja miks mitte ka loomist, et meedial (meil ja meie kolleegidel) oleks, millest kinni hakata ja sel moel ratsasporti pildis hoida.
Ratsutajad hõivasid jalgpallistaadioni
Meistrivõistluseid peetakse kohalikul jalgpallistaadionil, millele ehitatud kaks liivaväljakut koos soojendusväljakutega. Pressiruumist avaneb vaade teisele – JYSK Arena nimelisele – väljakule, kus toimuvad invakoolisõidu meistrikad ja osad tiitlivõistlustest välja jäävad takistussõidud. Esmamulje võistluspaigast andis väikese pettumuse. Võistluse patrooniks on Taani printsess Benedikte ja seetõttu oleks oodanud rohkem suursugusust. Paraku tundub tegemist olevat täiesti tavalise rahvusvahelise võistlusega, lihtsalt osades võistlusklassides on tase tavapärasest oluliselt tugevam. Samas midagi ei ole ette heita korraldusele. Skandinaaviale tavapäraselt valitseb igal pool korrektsus ja täpsus. Midagi ei ole ka üle reguleeritud, ametnikud ja vabatahtlikud on sõbralikud, usaldavad külastajaid. Meediale pannakse olulist rõhku ja seetõttu on meiegi töötingimused väga head. Sama mäletatavasti sai peatoimetaja Külli öelda kevadel Göteborgis toimunud MK-finaali korralduse kohta. Veelkord, Skandinaavia on Skandinaavia ja näiteks Varssavis toimunuga, kus ehitasime endale ja kolleegidele ise pressiruumi ning juhtus veel mõndagi eripärast, seda võrrelda ei saa.
Võistluste peasponsoriks on edukas Taani jalatsitootja ECCO, mis on ratsasporti toetanud alates aastast 2004. 1963.a. asutatud firma on muutunud üheks maailma juhtivamaks jalatsitootjaks, omades esindusi 91-s riigis ja müües oma tooteid 1100 ECCO kaubamajas. Lisaks on neil üle maailma 14 000 rinevat müügipunkti. ECCO on hea näide, kus kodumaine kapital toetab oma riigi sporti. Eraldi toetajad on lisaks igal alal. Nii on takistussõidu meistrivõistluste ametlikuks nimetuseks P.S.I. FEI European Jumping Championship, koolisõidus Blue Horse FEI European Dressage Championshing, invakoolisõitu toetab JYSK.
Taanis ületab koolisõit populaarsuselt takistussõidu
Koolisõit algas nagu tavaliselt Grand Prix programmiga, mis oli jagatud kahe päeva peale, sest võistluspaare oli registreerunud 65. Grand Prix oli võistkonnavõistluse ainukeseks alaks, arvesse läks kolme parima võistleja tulemus. Nagu uudisest juba teate, osutus võitjaks Saksamaa. Muudest taustadest. Pressikonverentsil tuli jällegi jutuks kaks standardiks muutunud teemat ehk kohtunike õiglus ja starijärjekordade loosimine. Kohtunike hinnete teemat käsitlesime ka oma uudises, mäletatavasti tuli teemaks olukord, kus ühele Briti koolisõitjale andis üks kohtunikest 75%, teine 65% ehk üks asetas ta 9le positsioonile, teile 44-le.
Aktiivne arutelu käis stardijärjekordade teemadel. Vastavalt reeglitele, korraldatakse stardijärjekordade koostamiseks loosimine, kuid peaaegu alati on viimaste startijate hulgas favoriidid. Kas tõesti on neil alati loosiõnne või on tegemist siiki suunatud loosimisega? FEI Koolisõidu Komitee juht Frank Kemperman selgitas ajakirjanikele, et enne igat suurvõistlust käib neilgi vastaval teemal arutelu. Favoriitide lõppu jätmise põhjuseks on töö publiku ja meediaga. Eesmärgiks on pidevalt tõsta võistluspinget, hoida huvi üleval kuni viimase sõitjani. Arusaadav on asjaolu, et iga spordiala peab võitlema publikuhuvi ning sponsorite tähelepanu eest, kuid samas ei tohi ära unustada ka sportlikke printsiipe. Kempermanil ei olnud ühest vastust ja ta aktsepteeris mõlemat vaatenurka. Tõepoolest, ega sellel head lahendust ei olegi. Võibolla oleks sellisel juhul juba mõistlik kirjutada reeglitesse, et näiteks suurvõistluste stardijärjekorra aluseks on reitngukoht maailma edetabelis ja asi laheneb iseenesest, või …
Koolisõidupublik on Herningis fantastiline ja tundub, et professionaalne. Jalgpallistaadionil on hea akustika ja vaatamata asjaolule, et publikut ei olnud just liialt palju, tekitas kaasaelamine kõlaliselt tugeva efekti. Elati kaasa kõikidele. Võimalik, et mõnel määral on tegemist Taani fenomeniga, sest Taani koolisõitjad asuvad maailma reitingus parematel positsioonidel, kui takistussõitjad ning nende võimalused EM-l on jõuda takistussõitjatest parematele positsioonidele. Sõidab ju kohalik printsess Nathalie zu Sayn-Wittgenstein ja mitte halvasti. Eile oli printsess on 16aastase hobusega Digby, kes on siin tegemast oma viimast rahvusvahelist võistlust, Grand Prix viies.
Nathalie zu Sayn-Wittgenstein ja Digby
Arvestades asjaolu, et tavaliselt peetakse takistussõitu suuremaks publikumagnetiks, on Herningis eripärane see, et takistussõidu finaal on laupäeval, koolisõidus aga pühapäeval. Koolisõit on portaali eurodressage.com andmetel pühapäevaks täielikult välja müüdud, laupäevane takistussõit mitte. Tipptakistussõitjad tunnevad end puudutatuna ja näiteks Ludger Beerbaum on sellel teemal sõna võtnud ja protesteerinud, et takistussõit on koolisõidu varju jäetud. Mis teha, Ludger, kui siin riigis (Taanis) koolisõit popularsem on.
Rootslaste tõus ja šveitslaste langus
Sarnaselt koolisõidule toimub takistussõit peaväljakul ehk jalgpallistaadionil. Jalgpallile omaselt on tribüün ratsaspordi mõistes tohutu, kuid paraku just see teeb pildi nukraks. Tribüünist on täidetud vaevu kolmandik. Tõenäoliselt on üheks põhjuseks ka neljapäevane päev ning paljud potensiaalsed pealtvaatajad seotud tööülesannete täitmisega. Loodetavasti tõmbavad nädalavahetuse finaalid tribüüni rahvast täis. Lisaks tribüünidele on veidi nukrameelne ka võistlusväljak. Euroopa suuremate portaalide fotograaidki kurdavad, et tegemist oleks nagu külavõistlusega – takistused on äärmiselt tavalised ega tekita fotokunstnikes inspiratsiooni. Aga ei ole hullu, võistlus saab ju peetud.
Tribüünidel ei ole rahvast küll palju, kuid emotsioonihetkedel suudavad nad teha küllaldaselt kisa. Tundub, et kõikidel koondistel on kaasas oma toetajagrupid, kes emotsionaalselt nii õnnestumistele kui ebaõnnestumistele kaasa elavad. Ja emotsioone eilses võistkonnavõistluses oli. Ise elasin mõtetes kaasa rootslastele, kes alustasid otsustavat vooru viiendalt kohalt. Kui aga esimesena startinud ja päev varem 20 karistuspunktiga lõpetanud Jens Fredricson ja Lunatic tegid puhta sõidu, tekkis lootus, et kui teisedki suudavad vigu vältida ning konkurendid eksivad, võidakse medalilegi tõusta. Nii läkski. Kuigi rootslaste kolmas paar Henrik von Eckermann ja Gotha ajasid ühe lati maha, suutis tiitlikaitsja Rolf-Göran Bengtsson ankrumehena vea parandada ning Rootsil jäidki teisest voorust karsitsupunktid kogumata.
Jens Fredricson ja Lunatic
Konkurendid aga eksisid. Isiklikult pidasin enne viimast vooru peafavoriidiks šveitslasi, kellel teisena vaid mõni kümnendik brittidest rohkem oli, kuid Šveitsi sõitjad ei suutnud puhtaid sooritusi teha ja langesid medalitelt. Sama juhtus prantslastega ning sarnaselt rootslastega puhta ringi teinud sakslased tõusid sel moel neljandalt kohalt hõbedale. Brittide võit oli tegelikult napp. Nende ankrumees Scott Brash ja Hello Sanctos ning eelnevalt ka vanameister Michael Whitaker ja Viking tulid ühe mahaajamisega ning võit tuli vaid kümnendikega, kuid võit on võit ja kaasaelajate rõõm oli suur. Brittide võidurõõm kaikus tribüünidel minuteid.
„Meie“ hobune Euroopas
Nagu just kirjtasin, elasin kaasa rootslastele, kuid väikest viisi sai kaasa elada ka Eestile. Seda küll kaudses mõttes. Nimelt osaleb Euroopa tippkokurentsis tänavu talvel Eestist ostetud hobune Zidante P ja seda üldse mitte halvasti. Kevadest on Zidante P ratsanikuks tšehhi esinumber Ales Opatrny, kes parima Ida-Eurooplasena jõudis täisti arvestatavale 35. kohale. Minu silme all hüppas Zidante P raske 160 cm kõrguste takistustega raja puhtalt, küll sai Tšehhi paar ühe karistuspunkti ületatud normiaja eest. Mäletan Zidante P eelmise ratsaniku, Siim Sinijärve, paari aasta taguseid sõnu, kes ühes vestluses mainis, et sellesse hobusesse ta usub ning Zidantest tuleb suure sõidu hobune. Siimu sõnad on tõeks osutunud.
Ales Opatrny ja Zidante P
Tänasel võistluspäeval on põhirõhk koolisõidul, kavas on Grand Prix Special, kuhu pääses 30 Grand Prix paremat, kelle hulgast pääsevad 15 paremat pühapäevasesse Küri. Seal algab kõik nullist, Euroopa Meistriks kroonitakse Küri võitja. Jätkavad ka invakoolisõitajd, meie lõunanaabrid lätlased on stardis laupäeval.