Tänavune FEI spordifoorum toimus 25.-26. aprillini Šveitsi linnas Lausanne. FEI spordifoorum toimus üheteistkümnendat korda ning on aastatega saanud ratsaspordi liidu juhtide, mänedžeride, ametnike ja teiste ratsaspordiga seotud inimeste kohtumispaigaks. Tänavust üritust oodati pikisilmi, sest koroonapiirangute tõttu on kahel eelmisel aastal toimunud spordifoorum virtuaalselt.
Spordifoorumi fookus oli 2024. aasta olümpiamängudel. Osalejatele anti ka ülevaade, kuidas edenevad maailmameistrivõistluste ettevalmistustööd. Teadupärast toimuvad Itaalia linnas Pratoni del Vivaro tiitlivõistlused kolmevõistluses ja rakendispordis, Verona võõrustab kestvusratsutajaid. Kooli- ja takistussõitjad ning voltižeerijad kogunevad Taani linnas nimega Herning. Teisel päeval keskenduti veterinaarmäärustiku, kolmevõistluse, koolisõidu, sh para-koolisõidu reeglite muudatustele. Lisaks arutleti selle üle, millistele standarditele võiks FEI võistlused vastata.
Spordifoorumil allkirjastati FEI ja rahvusvahelise groomide ühingu (International Grooms Association) vaheline vastastikuse mõistmise memorandum. Tegu on olulise teetähisega, millega tunnustatakse groomide ennastsalgavat tööd spordis.
Pariis 2024 olümpiamängude võistlusformaat
6. juuliks valmib esmane olümpiamängude reeglistik, millele riigid ja alaliidud saavad anda tagasisidet ning novembris toimuval FEI peaassambleel pannakse reeglistik lõplikule hääletusele. Sportlastele on ehk oluline teada, mille alusel olümpiakohti jagatakse. Meeskondlikud olümpiapääsmed jagatakse tänavu suvel toimuvatel maailmameistrivõistlustel, 2023. aastal toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel ja Panameerika mängudel. Individuaalsed pääsmed jagatakse vastavalt FEI edetabelile. Edetabelisse teenitakse punkte 2023 kalendriaasta vältel. Minimaalseid tasemele vastavuse nõudeid ehk MERe on võimalik täita 2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta juunini. 8. juulil 2024 lüüakse nimekiri lukku ja selleks hetkeks on teada, kes asuvad Pariisis medaleid püüdma.
FEI tegi ettepaneku kasutada Pariisis sama võistlusformaati, mida kasutati Tokyoski. Seega saavad meeskonnad edaspidigi kasutada vajadusel asendusliikmeid. Kehtima jääb ka hobuse “kodakondsuse” nõue ehk teisisõnu peab hobuse omanik või kaasomanik jagama sama kodakondsust sportlasega. Möödunud aastal sai see nõue saatuslikuks nii mõnelegi sportlasele.
FEI takistussõidu komitee esitles osalejatele mitut ettepanekut, kuidas sportlased saaksid takistussõidus MERe täita. Esimeseks oli ettepanek, et MER loetaks täidetuks, kui ratsanik on läbinud vähemalt 3 parkuuri kõrgusel 155 või 160 cm. Lubatud karistuspunktide arvuks vastavalt kas neli või kaheksa. Seda toetas The International Jumping Riders Clubi esindanud Kevin Staut, kes toonitas, et seeläbi kindlustatakse tiitlivõistlustel osalevate sportlaste ühtlane (kõrge) tase. Teiseks esitas komitee ettepanekut suurendada FEI Wild Card’e võistluste kohta, kus MERe on võimalik täita. Viimasena esitleti ettepanekut, millega soovitakse piirata spetsiaalselt MERi püüdmiseks läbiviidavaid võistlusi. Tegu on võistlustega, mida enamasti korraldati piltlikult öeldes esmaspäeva hommikul ning suletud inimeste ringile. Erandiks oli siinkohal möödunud aasta, kui koroonapiirangute ja hobuste herpesviiruse tõttu oli võistluskalender pea peale pööratud. FEI takistussõidu komitee hinnangul ei ole spetsiaalselt MERi täitmiseks korraldatud võistlused päriselt võistlused, vaid imiteerivad võistlustingimusi ning seal saavutatud tulemused ei ole võrreldavad n-ö päris võistlustega.
Takistussõidus sai ratsaspordi liitudelt ja alaliitudelt palju tagasidet küsimus, kas meeskondlikus arvestuses võiks olla maksimaalne lubatud karistuspunktide arv ratsaniku kohta. Valdav osa vastajaid, sealhulgas Eesti, leidis, et kui ratsanik kogub enam kui 20 karistuspunkti (rohkem kui 5 mahaajamist või 4 mahaajamist ja tõrge), peaks see tooma kaasa sportlase diskvalifitseerimise. Riigid tõid vastustes välja, et nii paljude karistuspunktide korral on edasine võistlemine pigem mõttetu, koormates liigselt hobust, seejuures erilise eesmärgita, ning looma selliselt spordis kasutamine ei ole eetiline. FEI takistussõidu komitee ei toetanud karistuspunktidele lae kehtestamist, kuid leidis, et kohtunikel võiks olla võimalus katkestada ratsaniku sooritus, kui sooritus käib võistlejale üle jõu. Arutelu sellel teemal jätkub, kuid kõlama jäi FEI seisukoht, et karistuspunktidele lae kehtestamise näol ei ole tegu sobiliku meetmega, mis aitaks lahendada hobuste heaolu küsimust. Lisaks mainitud teemadele jäi kõlama riikide soov naasta neljaliikmeliste meeskondade juurde.
Koolisõidus soovitakse tõsta MERi ühe protsendipunkti võrra ehk seniselt 66%-lt 67%-le. Lisaks leiti, et koolisõitjatel ei peaks olema võimalust kasutada Grand Prix Special skeemides oma muusikat, vaid muusika peaks olema võistluste korraldajatelt. Tokyo mängudel oli oma muusika kaasas 25% võistlejatest. Eesti tegi ettepaneku, et individuaalses arvestuses võistleval sportlasel võiks olla sarnaselt meeskondadega õigus esindajale (Chef d’Equipe), mis aitaks tagada sportlastele võrdsemad tingimused. Spordifoorumil seda küsimust eraldi ei arutatud, ent sel teemal lubati rääkida ROKiga.
FEI võistluste standardid
Teema ulatub tagasi 2019. aastasse, kui see tõstatati takistussõidu ümarlaual. Ehkki küsimus tõsteti üles takistussõidu ümarlaual, leiti varakult, et tegu ei ole takistussõidu-spetsiifilise küsimusega ning seda tuleks vaadata ratsaspordialade üleselt. Toona jõuti ka järeldusele, et minimaalsed võistluste standardid on hädavajalikud, tagamaks parem hobuste heaolu ja suurem turvalisus, sh bioloogiline ohutus. Konsultatsioonide tulemusena sündis nimekiri valdkondadest, kus king kõige enam pitsitab. Töörühm esitles kehtivate regulatsioonide analüüsi ja seda, kuidas neist kinni peetakse ning mida annaks parandada.
Ettekandega anti selge signaal algatada diskussioon, mistõttu jäid kõlama küsimused, kas kehtivad reeglid on piisavad ja mida oleks veel vaja teha. Sõna sai takistussõitja Kevin Staut, kes tõi välja, et tallides liigub sageli liiga palju inimesi ja eriti palju on inimesi, keda seal ei peaks olema. Näiteks lapsed, kes üritavad hobustele šokolaadikomme sööta. Kevini väljaöelduga nõustusid mitmed saalisolijad, toonitades, kui oluline on võistlustel tagada hobustele rahulik ja vaikne keskkond. Oma kogemust jagas Rootsi koolisõitja Patrik Kittel, kelle sõnul kontrollitakse harva inimesi, kes talli vahel liiguvad. Sportlasena tõstatas ta olulise küsimuse seoses dopinguga, sest võõras inimene võib anda hobusele keelatud ainega saastunud maiuse, mis võib kaasa tuua positiivse dopinguproovi.
Spordifoorumil arutatud teemad tulevad uuesti arutlusele ja hääletusele FEI peaassambleel, mis toimub 12.-13. novembril Lõuna-Aafrika Vabariigi pealinnas Kaplinn.
FEI spordifoorumi dokumentidega saab tutvuda SIIN.