Üks aasta on jälle ajalooks saanud ning käes on 2011. Möödunud aastat jääb meenutama pigem hea kui ebameeldiv. Tuleb tunnistada, et kartsime ju hullemat ja raskemat tagasilööki, kuid õnneks suuri vapustusi 2010nes meile ei toonud.
Enamus talle ja hobuseid on endiselt alles, sporti tehti kõvasti ning vaadates startide arvu ratsaliidu võistlustel eelmisel hooajal, siis oli neid rohkem kui kunagi varem. Ka meie „kroonijuveel“ Tallinn International Horse Show säras suuremalt kui eales enne. Veelkord tervitused kõigile 2010. a. tublidele võistlejatele, võistluste korraldajatele, meie toetajatele. Muidugi oleks saanud paljudes asjades paremini, kuid 2010. a. oli meile kõigile pigem ellujäämise aasta.
Mida oodata ja soovida uuelt, 2011. aastalt? Eesti Ratsaspordi Liit loodab eeskätt näha palju ja suure osavõtjate arvuga võistlusi. Selleks annab igatpidi lootust ka tänaseks jõustunud 2011. a. võistluste kalenderplaan. Tulemas on mitmed rahvusvahelised võistlused kodumaal ning loodetavasti osalevad meie võistluspaarid ja koondise liikmed ka planeeritud rahvusvahelistel võistlustel.
Sportlastele ja hobuseomanikele sooviksingi siinjuures arukat planeerimist oma eesoleva aasta võistluskalendri koostamisel. Kuigi plaan ise ei taga veel edukat sooritust, annab see siiski selge eelise nende ees, kellel plaani pole. Kindlasti saab 2011 olema huvitav aasta ratsutamistreeneritele. Ratsaliit planeerib mitmeid koolitusi, seminare ja projekte, mis on suunatud just treeneritele. Oleks tore, kui 2011 saaks aastaks, kus algab ratsutamistreenerite regulaarsete seminar-kogunemiste traditsioon.
Eraldi sooviks edu ja jõudu ratsaspordiametnikele ja võistluste korraldajatele. Teist oleneb väga palju, kuidas ratsasport Eestis areneb. Võistluste keskkonda ei loo ju ratsaliidu büroo ametnikud, vaid meie kõik koos – korraldajad, ametnikud, sportlased, hobuseomanikud, toetajad. Minu põhisoov 2011 aastaks meile kõigile oleks, et väärtustaksime seda ühiselt loodud süsteemi ja keskkonda ning püüaksime arendada seda jõudsalt edasi. Kui valik on, kas litsentsiga või ilma, kas ERL-i võistlus või mitte, kas atesteerida või mitte, kas ERL reeglite järgi või lihtsalt niisama, siis iga kord on meie ees ka valik – kas arendame oma või võõrast asja.
Igatahes, käes on 2011. ratsaspordiaasta. Vaatamata sellele, et pole enam Eesti krooni, tallid on mattunud katusteni lumme ja võistlushooaeg on alles ees, soovin Teile, kallid ratsaspordisõbrad, 2011. aastal suuri väljakutseid, innukat treenimist ja edukaid starte!
Tervist Teile ja Teie hobustele!