Arvestades Hobumaailma lugejate muresid, et osad võistlused ei jõua portaali piisavalt kiirelt, ei leia üldse kajastust või on kajastatud valesti/ebapiisavalt, sooviksime siinkohal avada meie telgitaguseid ning selgitada, mismoodi Hobumaailm õigupoolest töötab ning kellele portaal kuulub.
Hobumaailma idee oli ilmselt plaanis korraga mitmel inimesel, kuid konkreetseks läks see 2009. aasta alguses, kui ERLi peasekretär Siim Nõmmoja helistas Külli Tedrele, et üheskoos maha istuda, portaali idee läbi mõelda ja teoks teha. Tol kevadel leidis ERL vahendeid portaali töösse panemiseks (kujundamine, programmeerimine) ning pärast arvukaid koosolekuid, mõttetalguid, kirjavahetusi ja ideekavandeid hakkas asi ilmet võtma ning avaldati viimaks 2009. aasta juuli alguses täpselt MK etapi ajaks. Kui palju sinna tol ajal tööd ja raha panustati, ei olegi täna enam niivõrd tähtis, oluline on, et portaal sai valmis. Loomulikult juba siis eesmärgiga seda pidevalt arendanda. Mis valdkondi täpselt, see oli meil endilgi veel ideetasandil, kuna kogemus samalaadse lehe haldamise osas tegelikult ju puudus.
Tänase peatoimetaja Külli soov oli algusest peale olla portaali loomise juures vaid kujundaja ja esialgse lehe üles upitaja ning vajadusel kunstiline abikäsi Jäi siiski veidi õhku rippuma, kes hakkab igapäevaselt tootma uudiseid ja tekitama pikemaid lugusid või leidma autoreid. Loomulikult puudus ka niiöelda müügimehe töökoht, kuid just seda oleks hädasti vaja olnud. Investeerimiseks aga võimalused puudusid ning pärast erinevaid katsetusi mitmete ratsaspordiga seotud isikutega tekkis portaali kahe tööaasta jooksul olukord, kus raha portaali töös hoidmiseks sisuliselt puudus ning päris tasuta tööd olid osad kaasautorid nõus tegema vaid siis, kui neil oli selleks vaba aega või tahtmist. Siinkohal tahaksime öelda suure suure tänu inimestele, kes on meid pidevalt aidanud ja leidnud aja lugude saatmiseks. Kõik see nõuab aega ja pühendumist ning oleme seda väga hinnanud.
Võiks ju küsida, et mis raha siis sinna niiväga vaja on? Esiteks tuleb maksta portaali eest serveritasu, mis on muidugi kaduvväike summa. Teiseks peaks lehe korralikuks tööshoidmiseks seal töötama vähemalt kaks inimest täiskohaga, neist üks peatoimetajana, teine reklaami müüjana ning kaasautorina. Kolmandaks, meil on hetkel väga vedanud, et oleme saanud kõikide Eesti ratsafotograafide töid tasuta kasutada (suur tänu!) ning me pole pidanud maksma eriti palju honorari artiklite autoritele (taaskord suur tänu!), kuid see on paraku ka põhjus, miks meile ei kirjuta palju rohkem põnevaid autoreid ning miks ei ole alati võimalik lugude kõrvale panna pilte otse sündmuskohalt. Neljandaks – välismaal toimuvate võistluste külastamine. Hobumaailmal on õnnestunud käia mitmetel maailma suursündmustel, millelt oleme tootnud reportaaži niipalju, kui kaks inimest vähegi suudavad. Kahjuks on need reisid väga kallid hoolimata sellest, et võistlusele sissepääsu eest ajakirjanikud maksma ei pea. Tegelikult võiksime rohkem käia ka mööda Eestimaad ning operatiivsemalt kajastada ka väikseid, kuid see-eest hingelt suuri nö külasutse. Ning viimaseks ei saa unustada, et tegelikult vajab portaal ammu uuenduskuuri ning oleme sellega ka vaikselt tagatubades nokitsenud. Uued ideed on valmis, kujundused suuresti samuti, esimene kolmandik on juba programmeeritudki, kuid palju on veel ees. Kahjuks on see kõik nagu üks suur helesinine unistus, mis põrkub raha ja aja taha.
Kui ERL oma väikse eelarve tõttu portaali rahastamisest pidi loobuma, (mis juhtus juba pea 2a tagasi), oli olukord päris kurb. Te kõik nautisite ilmselt meie eelkäijat ratsasport.ee-d, mis lõppes puhtalt sellepärast, et üks inimene ei jõudnud või ei tahtnud ühel päeval seda kõike enam üksi teha. Hobumaailmast ei tahtnud keegi loobuda, kuna suur töö oli juba tehtud ning kindel lugejaskond kujunemas. Tänu eraviisilisele rahastamisele põhiliselt ainult ühe inimese poolt õnnestus portaali elus hoida ning loodetavasti muutusime isegi paremaks. 2012. aasta aprilli alguseks oli selge, et lootust ratsaliidu eelarvest vajalikku summat leida ei ole ning ühisel kokkuleppel ERL-iga moodustati eraldi sihtasutus lehe haldamiseks. Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad Mailis Timmi, Eva-Maria Vint-Warmington ning Gerlin Kess. Juhatuse liikmeks sai Külli Tedre. Kõik see on aga vaid juriidiline pool, sisuliselt oli sihtasutuse mõte leida erinevaid rahastusvõimalusi projektide kaudu ja arendada portaali. Tahaksime siinkohal kindlasti märkida, et süüdi pole siin keegi, ei ole ka ratsaliit, sest ka nende eelarve on just selline nagu ta on. Suurimaks miinuseks ratsaportaali pidamisel Eestis on ääretult väike keskkond ehk vähe lugejaid, mistõttu ei ole meie portaal atraktiivne reklaamiandjatele. See aga lõikab ära internetiväljaannete traditsioonilise põhilise tuluallika. Täna eksponeeritavatest reklaambänneritest on enamik kas meie või ERL-i koostööpartnerid, mitte otsesed tuluallikad portaalile.
Täna oleme siiski paljuski seal, kus paar aastat tagasi – lehe ülalpidamiseks kirjutavad iga päev uudiseid Külli Tedre ja Hillar Talts. Meid aitavad aegajalt kaasautorid, kellele meil puudub võimalus maksta ning keda võiks siiski olla kordades rohkem. Oleme palunud korduvalt, et klubid-tallid leiaksid igaüks endi keskelt inimese, kes nende tegemisi meieni toimetab, et töökoormust jagada ning sündmused oleksid mitmekesisemad. Hobumaailmal on kaduvväike sissetulek reklaamirahadest ning me ei maksa endale sentigi palka, pigem vastupidi, me maksame oma ajakirjanikutööle muude tulude arvelt peale. Oleme kasutanud mõningast reklaamiraha oma väliskomandeeringute kulude osaliseks katmiseks, ülejäänud on tulnud toimetajate endi finantsidest. Samamoodi on meie endi ressurssidest tulnud uue portaali arendus, mis paraku on väga aeglane, sest pole võimalik sinna panustada täispikka tööpäeva.
Põhjus, miks me täna otsustasime lõpuks suud puhtaks rääkida, on justnimelt asjaolu, et ilmselt enamus teist meie tööpõhimõtteid ei tea ja sellest tulenevalt on üha sagenenud kriitika toimetuse operatiivsuse ja kvaliteedi aadressil. Jääb mulje, et arvatakse, et portaal kuulub ratsaliidule, kel on selle jaoks eraldi eelarve ja toatäis toimetust. Me püüame tõesti anda oma parima, kuid sel väiksel vabatahtlikul toimetusel on kahjuks kõrval ka teine töö, mida peab tegema äraelamiseks. See võtab meilt aja ja energia ning Hobumaailma jaoks oleks meid vaja palju rohkem.
Kogu selle kirjatüki eesmärgiks on veelkord kutsuda klubisid ja ratsaspordisõpru koostööle. Andke teada oma üritustest, saatke meile pressiteateid ja fotosid oma toimunud üritustest, tehke neist pikemaid kokkuvõtteid. Hobuportaal Eestis saab üha paremaks, kui kahele vabatahtlikule lisandub arvukalt niiöelda kohalikke kirjasaatjaid. Koostöös saame luua meile kõigile üha enam meeldiva uudiskeskkonna.
Seega palume teid siiralt, kui teile tundub, et teile on liiga tehtud, teie talli sündmused või isiklikud võistlustulemused ei ole kajastatud või vajaksid rohkem kajastamist, palun aidake meid. Saatke meile infot, pilte, tulemusi, lugusid. Proovige leida endi seast ka kirjutajaid – teame, see ei ole lihtne. Teie konstruktiivne kriitika ja ettepanekud on samuti teretulnud, kuid palume mõistvat suhtumist nende lahendamise kiiruse osas. See lugu ei ole mingi kiidulaul senisele toimetusele, pigem soov selgitada, miks me ei ole paremad. Sest tegelikult ka me ise sooviks olla palju paremad ja soovime portaalile jätkusuutlikku tulevikku.