Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS), Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (ESHKS) ja Eesti Ratsaspordi Liit (ERL) pidasid põllumajandusministeeriumis aru Tori hobusekasvanduse tuleviku üle.
Tori Hobusekasvandus OÜ, mille juhatuse esimeheks on ka ratsaliidu juhatuse liige Imre Sams, on Tori hobusekasvanduse rentnik, kellega põllumajandusministeerium sõlmis 1999. aastal rendilepingu. Tori hobusekasvanduse hooned, umbes 900 ha metsa-, karja- ja heinamaad ning 35 põhikarja mära — kuuluvad riigile.
Põllumajandusministeeriumi sõnul ei ole avalik huvi koha vastu ootuspäraselt realiseerunud ning tänu kehvale majandusolukorrale ka hobuste müük praegu väga väike, kuid kasvandust ei ole tänaseni veel müüki pandud. Olukord võiks siiski olla palju parem, leiavad kõik osapooled.
Ratsaliit leiab eelkõige, et hobuorganisatsioonid peaksid kõik Eestis olema koondunud ühise mütsi alla, et arusaadavalt ja tugevalt riigile oma seisukohti edastada ning midagi koos sellistes olukordades ära teha. Ka Sams, kes on ise kõigi kolme organisatsiooni liige, on nõus, et see on kogu meie hobumajandusele üldise arengu seisukohalt takistuseks, kui igaüks vankrit eri suunas tirib.
EHS-i arvates on 150aastase ajalooga Tori hobusekasvandus tori ja eesti hobuste jaoks olnud keskus, kus asuvad sugutäkud, kõrge väärtusega märade põhikari, toimuvad jõudluskatsed ja koolitatakse hobusekasvatajaid, ning see võiks nii olla ka edaspidi. Nende meelest võiks põllumajandusministeerium selgemini väljendama oma eelistusi ning kaasa aitama hobuseringkondade ühendamisele nende eelistuste saavutamiseks.
ESHKSil selle juhi Raigo Kollomi sõnul otsene huvi Tori hobusekasvanduse vastu puudub, kuid arvamus on kindlasti olemas. Nende sõnul ei tohiks Tori hobusekasvandus olla mingi tavaline farm. See peaks olema eriline, näitama avalikkusel tori hobust ja temaga saavutatavat-tehtavat parimast ja kõikvõimalikust küljest. See võiks olla nagu elav muuseum, kultuuripärandi säilitaja.
Kõik organisatsioonid leiavad ühiselt, et vaja oleks leida investoreid, sest ise selline kasvandus end praegustes oludes kinldasti ära ei majanda ning samas ei jätku seda ressurssi ka riigil.
Ministeeriumil on huvi, et ajalooline tegevus Toris jätkuks, kuid investeeringute võimalus puudub. Kolmel mõjukal hobuorganisatsioonil paluti kokku tulla, et leida võimalusi, teha ettepanekuid ning luua oma nägemus Tori arendamiseks. Kokku tulnud organisatsioonide mäletamist mööda oli sellelaadne kohtumine vist üldse esmakordne.
originaalartikkel Maalehes http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/tori-hobusekasvandusnbsp-kas-riik-loobub.d?id=28790217