Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) presenteeris möödunud nädalavahetusel Tartus maamessil kolme Eesti ohustatud tõugu hobust, messi viimasel päeval uudistas hobuseid ligikaudu neli tuhat inimest.
EHS-il oli ekspositsiooni valmisseadmiseks aega kaks päeva, siiski olid tori tõugu hobune Alder, kelle aretajaks ja omanikuks on Andres Kallaste ning eesti raskeveo tõugu täkk Ekstron 2179 ER, kelle aretajaks on Andres Supp ja omanik OÜ Horse, eesti tõugu hobune Rannik, aretaja Loore Avik läinud neljapäeval alanud messil oma kohtadel.
Ande Arula, kes oli seltsi poolt üks ekspositsiooni ettevalmistajaid, ütles hiljem kommentaariks, et tõesti nii väikese ajaga suudeti kõik valmisseada oli paras saavutus. „Tuua kohale hobused, bannerite ettevalmistamine, voldikud, muu tutvustav materjal, kõik sai valmisseatud kiiresti ja operatiivselt.“
Hobused pälvisid tähelepanu
Voldikuist enam pälvisid messi külaliste tähelepanu siiski hobused. Seltsi arendus- ja projektijuhi Urve Loit sõnade järgi oli huvilisi – pealtvaatajaid palju, enim siiski messi viimasel päeval, kui ei sadanud vihma. Ja tõesti, laupäeval liikus hobuste ümber lakkamatu inimvool, seltsi ekspositsiooni uudistasid nii noored kui vanad. Rohkem pakkus hobuste nägemine rõõmu siiski lastele. „Issi, näe, seal on Pipi hobune,“ kilkas üks neidis, ajal, kui teine jõudis vaimustusest ainult ahhetada. Hobusedki käitusid väärikalt, nõudes pidevalt tähelepanu. Eriti paistis selles osas silma eesti raskeveohobune Ekstron, kes, vaatajaile näis, et teadlikult etendusi korraldas. Kord kopsas ta massiivse kabjaga boksiseina, kord proovis näitleja perenaise stetsonkaabut peast napsata. Naabrile ei tahtnud alla jääda tori täkk Aldergi, temagi müksis vallatult perenaist, Krista Seppa, nuhutades boksivõrede vahelt teda uudistavaid lapsi.
Mõnel juhul peitus vaatamise-paitamise taga siiski enam, kui lihtne uudishimu. Üks pisike plikake arutas emaga tähtsal moel, et tema Alderiga veel sporti teha ei saa, kuigi väga tahaks: „Ta on nii ilus hobune, aga mina pean ju veel poniga sõitma.“
Alder näis omakorda ratsanikukandidaati silmitsedes viimasele öelda tahtvat, oota, küll tuleb sinugi aeg.
Rannik vilistas paukuvale õhupallile
Stoilise rahuga hiilgas eesti hobune Rannik, kes talle osaks saavaid silitusi – hellitusi, võttis loomuliku paratamatusega, tundes neist silmnähtavalt mõnu. Oma head olukorravalitsemist näitas Rannik välja sellelgi moel, et isegi ei vaadanud telgis pauguga lõhkenud õhupalli suunas. Siiski on hobuste võimetel piirid. Pole ju inimestelgi kerge kolme päeva jooksul suhelda tuhandete inimestega, seda enam siis veel hobustel. Üritusest sai esimesena kõrini Alderil, kelle pahast tujust andsid märku peadligi liibununud kõrvad. Kord proovis ta kabjaga boksi tugevust, kord jälle norsatas rahutult. Siinkohal panevad küll hämmastama mõned eriti uudishimulikud pealtvaatajad, kes küll näevad, hobune pole just kõige paremas tujus, kipuvad teda ikkagi käperdama. Seekord jäid pahandused-hammustused õnneks siiski olemata. Nagu iga ürituski, hakkas messki selleks korraks läbi saama. Alder unustas oma pahuruse, Ekstron seevastu hakkas kabjaga koputades kojusõitu nõudma, unustamata sealjuures viimaseid külastajaid lõbustamast. Lõpuks saabusid päästvad treilerid, kes messistaarid kodutallidesse toimetasid.