Märtsikuu viimasel pühapäeval kogunes hulk inimesi Mustamäele, et kuulata Ingrid Randlahti ülipõnevat loengut hobuste värvuste teemal. Mis värvi on õigupoolest hobune?
Kuulutuses lubati, et koolitus on sobilik igale huvilisele ega eelda eelteadmisi geneetikast ning sellest lubadusest peeti kenasti kinni. Koolituse esimene pool keskendus teooriale ning koos tuletati meelde geneetika põhialused ja erinevate mõistete tähendused. Niisamuti anti ülevaade põhivärvustest ja värvuste pärandumisest. Koolituse teine pool oli praktiline, pakkudes elavat arutelu värvuste teemal.
Selgus ka, et ehkki teadlased on värvuste teemat pikalt uurinud, jagub ikka veel avastamisrõõmu. Näiteks ei ole lõpuni selge, mis geen on vastutav hobuste valgete märgiste eest.
Samuti on heaks näiteks populaarne hõbegeen, mis määrati eraldiseisvana alles 1997. aastal ning esimest korda hakati hõbegeeni märkima USAs 2002. aastal ja Eestis 2004. aastal. See ei tähenda, et hõbegeeni tekitatud värvusi enne seda ei tuntud. Näiteks hõbegeenist mõjutatud hõbemusta värvust teatakse rahvasuus erinevate nimetuste all- Kärla sinine, hõbehall ja sinihall.
Hõbegeen pakkus kõneainet ka teisel põhjusel. Nimelt kannab hõbegeen endas terviseriski (teadlased on teinud kindlaks hõbegeeni ja hõbegeeni ja multisümptomaatilise silmahaiguste sündroomi seose), mistõttu on oluline, et kasvatajad oskaks teha teadlikke valikuid ja väldiks hõbegeeni kandvate hobuste omavahelisest paaritamisest. Efektne värvus on küll kaunis ja hea müügiargument, ent hobuse tervis on kahtlemata olulisem.
Pikemalt peatuti ka hiirugeenil, ulukhobustele omasel värvusel. Eesti tõugu hobune on üks väheseid koduhobuse tõuge, kellel on see värvus säilinud. Kuna laboris saab igaüks oma hobuse värvust ise testida, siis on tõusnud üldine teadlikkus. Seeläbi on paranenud võimalused seda värvust säilitada.
Sellega seoses kõlas üleskutse hobuseomanikele, kes on lasknud oma hobuse värvust testida, et nad laseksid kanda testitulemuse PRIA registrisse.
Teadlikkus võimaldab teha paremaid otsuseid
Võib öelda, et teadlikkus oli koolituse läbiv teema. Teadliku valikuga on kasvatajal võimalik värvust kas vältida või kutsuda esile. Kuid teadlikkus eeldab korrektsete andmete olemasolu.
Siinkohal kõlas osalejatele mitu palvet. Hobuse värvuse paremaks tuvastamiseks on kasulik ära märkida hobuse sünnivärvus, mis on hiljem abiks, et selgitada välja, millist värvusgeeni võib hobune kanda varjatult. Abiks oleks seegi, kui PRIA registrisse laadida üles pilt hobusest varsana.
Näite saab tuua halli värvi hobusega, sest hall ei ole kunagi hobuse sünnivärvus. Oletame, et kasvataja sooviks on saada halli värvi hobune. Ta valib ahkmusta värvi märale välja sobiva halli värvi täku, kuid loodetud halli värvi hobuse asemel saab kasvataja hoopis valjkaskollase sinisilma. Miks? Sest halli värvi täkk kannab endas varjatult kollasegeeni. Teadmine kollasegeeni olemasolust ja selle teadmise pinnalt tehtud paaride valik võimaldanuks kirjeldatud olukorda vältida.
Niisamuti on oluline, et registris ja passis oleksid kirjas korrektsed andmed. Kui hobuse andmetes on eksimus värvusega, siis saab paluda, et see parandataks. Eriti aretuses kasutatavate hobuste juures on see oluline, sest mõjutab kasvataja otsuseid paaride valikul.
Nagu eelpool mainitud ei paaritaks vastutustundlik kasvataja kaht hõbegeeni kandvat hobust. Mida tähendab see sugutäkule, kelle värvuseks on ekslikult märgitud hõbekõrb, ehkki tema põlvnemine selle värvuse esinemise välistab? Kui kasvataja soovib mängida detektiivi, siis saab talle täku põlvnemist uurides selgeks, et registrisse on kantud vale värvus. Kuid mõni teine ehk välistab selle täku ja langetab valiku teise hobuse kasuks.
Eesti hobuse tõugu silmas pidades on oluline säilitada tõule omane geneetiline mitmekesisus, mistõttu on eriti tähtis, et andmed passis ja registris oleksid korrektsed.
Ingrid oli suurepärane lektor, kes andis kirevast värvuste maailmast hea ja selge ülevaate ja kelle kirglikkus värvuste teemal mõjus nakkavalt. Ingrid julgustas kõiki osalejaid ise hobuste põlvnemisi uurima ja seeläbi silma treenima. Algteadmised geneetikast, sh värvusgeneetikast, annavad igale inimesele hea tööriista, mis aitab teha aretuses teadlikke otsuseid.
Aitäh ürituse korraldajale Eesti Tõugu Hobuste Kasvatajate ja Aretajate Selts (EHKAS) ja Ingridile hariva ja sisuka koolituse eest!