Euroopa Ratsaspordi Liit (European Equestrian Federation, EEF) korraldas 15. aprillil koolituse teemal “Jätkusuutlikkuse edendamine: hobuste heaolu kaitsmine kodus”. EEFi peasekretäri Theo Ploegmakersi sõnul ei ole teema valik juhuslik. Viimaste kuude skandaalid on toonud avalikkuse ette koduseinte vahel toimuva hobuste väärkohtlemise, mistõttu tundis EEF, et tegu on olulise teemaga, mida liikmetega arutada.
Koolituse keskmeks oli EEFi poolt läbiviidud küsitluste tulemuste tutvustamine. Küsimustik oli ajendatud FEI juurde kuulunud hobuste heaolu ja eetika komisjoni (Equine Ethics & Wellbeing Commission, EEWC) tööst, mis kaardistas kuus prioriteetset valdkonda, millega FEI peaks tegelema.
Lähtudes komisjoni tööst saatis EEF sel kevadel laiali küsimustiku, milles uuriti inimeste kokkupuuteid hobuste väärkohtlemisega ja üldist teadlikkust. Küsimustiku tulemusi tutvustas Ulf Brömster, endine Rootsi Ratsaspordi Liidu peasekretär, kes praegu juhib EEFis jätkusuutlikkuse alast tööd.
Küsitlus numbrites
Küsimustikku jagati nii EEFi liikmete seas kui sotsiaalmeedias ja kokku vastas küsimustikule enam kui 9600 inimest. Küsimustiku üheks osaks olid vabatahtlikud ja avatud küsimused, milles uuriti inimeste hoiakuid ja ettepanekuid. Sellele vastas 5332 inimest.
Vastanud inimestest 94% elas Euroopas ja 4,6% Põhja-Ameerikas. Euroopa riikidest oli kõrgeima vastamisaktiivsusega Saksamaa, järgnesid Rootsi, Prantsusmaa ja Norra. Kõrge vastamisaktiivsusega riikide sekka kuulus ka Eesti.
Brömsteri sõnul näitas kõrge vastamisaktiivsus seda, et inimestele läheb teema korda ja selle vastu on suur huvi. Enim vastasid küsimustikule tavalised ratsutajad ja hobuseomanikud, vastavalt 39,5% ja 26%, ent andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, et inimene võis valida mitu vastusevarianti.
Küsimustiku tulemused
Ulfi sõnul tunneb 9 inimest 10-st muret selle üle, kuidas hobuseid kodus treenitakse. Pisut enam kui kolmandik (36,3%) vastas, et see valmistab neile sageli muret. 23,8% tundis muret alati. Vaid 10% vastanutest ei pidanud seda probleemiks.
Mis siis viib halbade treeningvõtete ja väärkohtlemiseni? Peamine vastus oli raha, aga esile toodi võistluste survet ja vähest teadlikkust.
EEF soovis küsimustikuga kaardistada probleemi ulatust. Selleks küsiti inimestelt, kas nad on olnud tunnistajaks hobuse treenimisele, mis kahjustab tema heaolu, ja kas see on toimunud viimase poole aasta jooksul.
90% vastanutest vastas esimesele jaatavalt ja nendest 58% on olnud selle tunnistajaks viimase kuue kuu jooksul. Need numbrid tõid Ulfi ettekandesse korraks vaikuse, sest protsendid on suured ja numbrite taga on päris hobused ja inimesed.
Kui inimestelt küsiti, kas nad on pidanud treeningutel tegema midagi, mille osas nad tunnevad, et see kahjustab hobuse heaolu, vastas 47% jaatavalt.
Ulfi ettekandest jäi kõlama, et inimesed ei tea, kuhu ja kellel anda teada hobuse väärkohtlemisest. Vastustes toodi välja nii veterinaare, rahvuslikke alaliite kui ka õiguskaitseorganeid (nt politsei).
Mida teha olukorra parandamiseks?
Lahendusena nähakse ülekaalukalt inimeste harimist ja teadlikkuse tõstmist. Avatud küsimusele, kus inimesed said vabas vormis ettepanekuid teha, toodi esile, et koolisõidu hindamine peaks muutuma. Leiti, et koolisõidu hindamine omab olulist mõju sellele, kuidas hobuseid kodudes treenitakse.
Oma vaatenurga sellele, mis tallides toimub, andis Jackie Potts, pikaaegne kolmevõistleja William Fox Pitti groom ja Rahvusvahelise Groomide Assotsiatsiooni (International Grooms Association, IGA) üks asutajatest. Tema sõnum oli lihtne- hobune peab nautima oma tööd ja tahtma inimesega koostööd teha. Hobust ei tohiks kunagi treenida ega õpetada läbi jõu või hirmu.
Enda sõnul on tal vedanud tööandjatega ja ta ei ole kunagi pidanud tegema midagi, mis läheks vastuollu moraalsete tõekspidamistega. Jackie möönab, et groomidel on keeruline adresseerida kodusel treeningul toimuvat väärkohtlemist, sest jõudude vahekord on groomi kahjuks. Groomid on enamasti noored tüdrukud, kellel ei ole vajalikku enesekindlust ja julgust, et oma tööandjale, ratsanikule, vastu hakata. Kardetakse ratsutaja reaktsiooni, aga ka töökoha kaotamise pärast.
“Hobustega tegelemine on privileeg, mitte õigus”
Selle lausega juhatas enda ettekande sisse World Horse Welfare (WH) tegevdirektor Roly Owers. Oma ettekandes andis Owers ülevaate, kuidas nende organisatsioon tegutseb ja millised menetlusreeglid on paigas Suurbritannias. Huvitav on ehk teada, et WHW-s tegeleb hobuste heaolu küsimusega enam kui 20 inimest.
Owers rõhutas, et hobuste heaolu küsimus ei saa jääda üksnes kõlavate sõnade või loosungite tasemele. Inimesed peavad hobuste heaolu päriselt tõsiselt võtma ja sellesse panustama.
Peegeldades küsimustiku tulemusi, leidis ta, et see on mõttekoht ratsaspordi liitudele ja vahest peaks inimesi teavitama, kuidas käituda, kui ollakse väärkohtlemise tunnistajaks. See aitab vähendada olukordi, kus jäetakse sekkumata, sest ei teata, mida peaks tegema. Roly tsiteeris siinkohal vanasõna: “Standard, millest kõnnid mööda, on standard, mida aktsepteerid.”
Johan Fryer, Rootsi Ratsaspordi Liidu peasekretär tõdes, et hobuste heaolu küsimus on teravalt tõusetunud Rootsiski. Ta tänas eraldi neid groome, kes on aidanud paljastada hobuste väärkohtlemise (Douglas Lindelöwi juhtumi aitasid avalikustada groomid), julguse eest. Erinevates skandaalides näeb ta siiski head kohta, millest õppida ja arendada sporti edasi hobuste heaolu seisukohast.
Koolisõidu foorum tuleb pärast olümpiamänge
Fryer andis lühikese ülevaate sammudest, mida Rootsis on tehtud ja mis on plaanis. Pärast Põhjamaade ühispöördumist FEI-le (“Skandinaavia ratsaspordi liidud väljendasid FEI-le saadetud kirjas muret hobuste heaolu üle”), on tulnud FEI-lt positiivne vastus ja koolisõidu foorum plaanitakse kokku kutsuda pärast olümpiamänge. Foorumil keskendutakse muuhulgas noorte hobuste treeningule ja võistlustele, mis on tihedalt seotud võistluste kommertslikuma poolega. Fryeri sõnul näeb noorhobuste klassides kiirustamist ja tõsisemalt tuleks mõelda sellele, mida on mõistlik noortelt hobustelt küsida.
Juba aprilli lõpus toimub iga-aastane FEI spordifoorum. Teatavasti saab iga riik esitada ettepanekuid määrustiku muutmiseks ja Fryer peatus eraldi kolmel punktil. Esiteks peaksid koolisõidus olema kangsuulised vabatahtlikud. Teiseks soovivad nad kehtestada, et hobuse stekiga löömist peetakse tõsiseks rikkumiseks. Stekki tohib kasutada vaid abivahendina. Kolmandaks ei tohiks võistlusväljakule lubada hobuseid, kes võistluste ajal saavad antibiootikume. Võistlustel osalemise eelduseks olgu terve hobune, kes ei vaja ravimeid.
Saksamaa Ratsaspordi Liidu nõunik dr Constanze Winter, kes tegeleb distsiplinaar juhtumitega, keskendus tingimustele, mida on vaja, et juhtumeid menetleda. Ennekõike on vaja õiguslikku raamistikku ja tõendeid. Just tõendid ja nende kvaliteet saab sageli otsustavaks, kui edukalt suudetakse väärkohtlemise juhtumeid menetleda. Tema kõnest jäi kõlama ka sõnum, et vastutust hobuste heaolu üle ei kanna üksnes ratsaspordi liidud. Iga inimene, kes hobustega tegeleb või nendega kokku puutub, kannab seda vastutust.
Arutelu saab jätku FEI spordifoorumil, kus arutatakse hobuste heaolu ja eetika komisjoni ettepanekuid. FEI spordifoorum toimub 29.- 30. aprillil.