Hooaja kokkuvõte 1.0 – takistussõit

My Relander ja Expert Ruilas; foto Celin Lannusalu

Järgnevate päevade jooksul võtame kokku mulluse keeruka hooaja tippsündmused kõikidel meie riigis harrastatavatel ratsaspordialadel, alustades suurimast ehk takistussõidust.

Takistussõidu kohaliku hooaja tippsündmuseks kujunes ilmselgelt üliväikese ettevalmistusperioodiga korraldatud MK-etapp Ruilas. Tallinn International Horse Show toimumine tühistati juba kevadel ja oli tekkimas reaalne võimalus, et  1993.a. alanud takistussõidu MK-etappide korraldamise traditsioon katkeb kogu maailma elu segi paisanud Covid-pandeemia tingimustes, kuid nii see ei läinud.

„Tõuke Ruila MK-etapi korraldamiseks andis tegelikult Leedu Horsemarketi võistlustuuri korraldaja Laimondas Skeryse kõne juuni alguses, kui ta uuris, millised mõtted on meil seoses sügisese MK-etapiga. Mingi sisetunne ütles, et kindlam variant on selline võistlus korraldada pigem suvel ja Ruilas. Kuigi ettevalmistusperiood jäi sellise mahuga võistluse jaoks ülinapiks, suutsime mõtte siiski teoks teha ja pakkuda ratsaspordirahvale raskel aastal positiivseid emotsioone,“ ütles Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär ja Ruila MK-etapi peakorraldaja Riina Pill.

Augustikuus oli Eesti Euroopa madalaima Covid nakkuskordajaga ja kuna koos naaberriikide valitsustega oli moodustatud niinimetatud „Balti mull“ ning ka Soomega kehtisid reisimisel erireeglid, oli Ruilas osalejaid lisaks kohalikele Lätist, Leedust ja Soomest. Veidi nukralt läks Venemaa sportlastega, kes samuti huvi tundsid. Meie valitsus otsustas MK-etappidele ja muudele olulisematele rahvusvahelistele võistlustele lubada kolmandate riikide sportlasi ja nende abipersonali riiki vaid paar nädalat hiljem.

Ruila MK-etapp päädis kodupublikule emotsionaalselt üleva hetkega, kui paljudele ootamatult võttis võidu nooruke My Relander Experdiga, olles muide ainuke ümberhüpped puhtalt läbinud sportlane. Lisaks oli kolmas Paul Argus Renessiniga ja viies Kertu Klettenberg Trafficiga. Rääkides My-st, saame kahtlemata väita, et tema saavutused jäävad meie 2020.a. ratsaspordi ajalukku. Lisaks sellele, et ta võttis Eesti noorima takistussõidu MK-etapivõidu saavutanud sportlase tiitli, pääses ta läbi tõsise konkurentsi esimese Eesti noorena elitaarse Young Riders Academy õpilaste nimekirja.

My Relander ja Expert. Foto: Celin Lannusalu

Nädal enne MK-etappi võõrustas Ruila Eesti Meistrivõistlusi. Sellegagi seoses saame nimetada ühe sportlase esmakordset saavutust. Nimelt juba mitmeid aastaid stabiilselt meie takistussõidu tippu kuuluv ja kahel viimasel aastal end edetabeli parimaks ratsutanud Paul Argus võitis mullu Ruilas oma esimese Eesti Meistritiitli põhiklassis.

Hooaeg algas Paulile samuti edukalt, kui ta võitis Kesk-Euroopa takistussõiduliiga põhiturniiri, kuid nagu me teame, ei õnnestunud Paulil end proovile panna liiga finaalis ega suures MK-finaalis, kuna pandeemia peatas märtsikuus suurvõistlused.

Paul Argus ja Renessin. Foro: Celin Lannusalu

Kui rääkida takistussõiduvõistluste üldarvust, siis vaatamata asjaolule, et kevadel olime mitu kuud pausil ning ka aasta lõppu plaanitud paar võistlust ära jäi, toimus 2020.a. vaid kaks võistlust vähem 2019.a. võrdluses – 2020.a. 52 ning 2019.a. 54 võistlust. Startide koguarv  jäi mullu tunamullusele alla vaid 86 stardiga, kusjuures keskmine startide arv võistluse kohta oli kuue stardi võrra suuremgi. Seega statistiliselt vaadates saame öelda, et aasta oli küll keeruline ja ebatavaline, kuid suuremat kukkumist siiski ei olnud.

Keerulisem oli olukord küll erinevate karikasarjade korraldajatele, kellel lõigati ära küll algus küll lõpp. Sisuliselt sai korralikult läbi viidud vaid Suvine Ponikarikas.

Esmakordselt katsetati mullu amatööride võistlusklassiga. Harrastajate takistussõidukomitee juht Urve Aavik leidis, et vaatamata keerulisele aastale ja startide vähesusele aasta esimeses pooles, võib amatööride klassi loomist lugeda positiivseks sammuks: “Ei julgenudki oodata, et esimesel aastal osaleb amatööride meistrivõistlustel suisa 25 võistluspaari. Kui algselt oli kahtlejaid, et amatööride klass „tapab“ harrastajad, siis tegelikkuses see nii ei läinud. Harrastajatest üle tulejaid oli vaevu 1/3, põhiline osa amatööre taandus sportlaste hulgast inimeste näol, kelle põhitöö on muu, kui ratsutamine ehk kes tegelikkuses ju ongi klassikalises mõttes amatöörid.“

Esimene amatööride meister Jessica Raide hobusel Highscore “B”. Foto: Celin Lannusalu