Huumorisoonega Valgevene olümpia-kolmevõistleja Aleksander Fominov

Valgevene takistussõitjatest on Hobumaailm kirjutanud mitmel korral, kuid kolmevõistlejad on seni meie lugejale tundmatuks jäänud. Valgevenes viibides tegin juttu Londoni Olümpiamängudel kolmevõistluse lõpuni teinud sportlase Alekander Fominoviga.

Alustame traditsioonilise küsimusega. Millal ja kus tegite algust ratsaspordiga?

Alustasin Gomeli riiklikus ratsaspordikoolis ja olin siis 12 aastat vana. Praegu olen 28 aastane, seega alustasin 16 aastat tagasi.

Kas olete kogu aeg tegelenud kolmevõistlusega või olete harrasanud ka teisi ratsaspordialasid?

Alguses sain, nagu tavaks, ratsaspordi üldettevalmistuse. Ega ma selles vanuses väga neid erinevaid alasid ei teadnud, kuid treenerid suunasid mind kolmevõistlusesse, see hakkas meeldima ning on jäänud tänaseni minu alaks.

Läheme nüüd olümpiateemadele. Milline on Teie nägemuses suurim erinevus Olümpiamängude ja tavalise kõrgtasemel rahvusvahelise võistluse vahel?

Jättes kõrvale Olümpiamängude emotsionaalse momendi, ei erine mängud oluliselt kõrgtaseme rahvusvahelistest võistlustest. Londonis toimus kross täiesti uuel ehk mängudeks spetsiaalselt ehitatud rajal, mis mõnes mõttes tegi asja raskemaks, teisest küljest võrdsemaks. Kellelgi ei olnud eelnevat kogemust sellel rajal, keegi ei teadnud raja eripärasid, süsteemide vahesid jne. Kui hobune on hästi ette valmistatud ja heas vormis, siis minu arvates ei ole tegelikult vahet, millisel rajal ta hüppab.

Aleksander Fominov ja Pasians. Foto: Külli Tedre

Kui rääkida Olümpiamängude krossist, siis seal on ette kirjutatud tehnilised tingimused ja liikumise tempo, millest viimane sai enamusele Londonis probleemiks (toim. norimaja piires suutis krossi läbida vaid 8 paari). Samas, nagu ma tean, ei ole Olümpiamängude kross raskeim võimalik. Mõnede CCI4* võistluste krossid on sellest keerulisemad.

Londoni krossitakistused olid huvitavad, igaüks oma looga ning publiku ja meedia poolt on neid väga kiidetud. Kuidas aga kommenteerite sealset krossirada sportlase pilgu läbi?

See on tõsi, et kross oli visuaalselt väga ilus. Esimesest kuni viimase takistuseni välja olid takistused huvitavad, erinevad. Igavaid takistusi krossil ei olnudki. Emotsionaalselt andis selle krossi hüppamine palju positiivsust. Raja ääres olnud publik oli ülitoetav ja fantastiline.

Kui rääkida Teie senistest sportlikest saavutustest, siis kas peate Olümpiamängudele kvalifitseerumist oma seniseks tippsaavutuseks või toote esile mõne muu tulemuse-saavutuse?

Kindlasti on Olümpiamängudel osalemine see, mis jääb meelde kogu eluks. Samuti on sinna pääsemine teatud kvaliteedi näitaja, kvalifitseerumine Olümpiamängudele ei ole mitte lihtne. Sellest küljest pean kindlasti Londonit senise karjääri tipphetkeks. Mitmed auhinnalised kohad MK-etappidel jäävad olümpiale alla. Loodan, et need mängud ei jää minu karjääri tipphetkeks. Tahan töötada selle nimel, et järgmised tiitlivõistlused lõpeksid ka tugevama tulemusega. (toim. Fominov saavutas individiuaalses kolmevõistluses 52. koha, mis oli eelviimane lõpetanud sportlastest).

Foto: Külli Tedre

Saan aru, et mõtetes on hea tulemuse saavutamine kas Euroopa- või Maailmameistrivõistlustel, või hoopiski järgnevatel Olümpiamängudel?

Just. Kas järgmistel või neile järgnevatel Olümpiamängudel. Londonis olin noorim kolmevõistleja ja selle põhimõtte järgi on mul veel aega paremaid tulemusi näidata.

Tänan Teid lühiintervjuu eest ning soovin jõudu ja kannatlikkust oma sportlike unistuste täitumiseks.

Aleksander Fominov kogus Londoni krossil arvukalt karistuspunkte ületatud normiaja eest. Pärast võistlust pärisid Briti ajakirjanikud noorelt valgevenelaselt, miks ta nii aeglaselt sõitis. Selle peale vastas huumorisoonega Fominov, et krossi vaadanud publik oli niivõrd fantastiline, mistõttu ta ei raatsinud nende juurest kiiremini lahkuda.