Kuigi reisimine koroonajärgses maailmas ei ole lihtne (mitte piirangute pärast, vaid seetõttu, et lennujaamad lihtsalt ei toimi), otsustasin ikkagi osaleda 9.-12. augustil Inglismaal Hartpury Ülikoolis toimunud Rahvusvahelise Ratsutamisteaduste Konverentsil.
Tänavuseks teemaks oli “Succeed with Science: Performance, Practice and Positive Partnerships” ehk vabas tõlkes eesti keelde “Kuidas paremini õnnestuda teaduse abiga: nii soorituste, parima praktika kui positiivse partnerluse osas”.
Konverentsi kavas olid teadustööde tutvustused, mis annavad meile rohkem teavet selle kohta, mis loom see hobune ikkagi on, kuidas ta meie maailma tajub ja sellele reageerib, millised on tema vajadused (nt uusimad hobuste uneteemalised uuringud) ja biomehaanika jne. Tutvustati uuringuid hobuste iseloomu ja stressitaluvuse kohta, ka tuli uut infot varustuse osas. Näiteks oli juttu nii suulistest kui ratsmetugevusest ja põnev oli ka uue n-ö trendi ehk “vedela titaaniummaski” mõju kohta teada saada. Samuti esitati erinevaid uuringuid konkreetsete spordialade kohta ning seda alati koos praktiliste nõuannetega.
Lisaks sellele olid tõenduspõhised ettekanded teemal, et mis ikkagi on positiivne partnerlus. Kas inimese ja hobuse suhe saab üldse olla võrdne ja millised on selle suhte aspektid? Kuidas olla ise parem partner ning pakkuda hobusele seda, mida hobune võiks hinnata ja mitte üksnes seda, mida oleme harjunud pakkuma ning mis meile on mugav? Millest lähtuda, et hobuseid paremini mõista?
Rootsi Ratsaliidu esindaja Göran Dalin esitas ettekande “Kuidas jõuda hobuste heaolu tõenduspõhisest uurimisest selle praktikasse rakendamiseni” ning tõi suurepäraseid näiteid, mida ja kuidas nende ratsaliit on selles osas juba ellu viinud ning millised on nende lähiaastate praktilised plaanid. Nende eesmärgiks on, et iga ratsaliidu liige läheneb hobusele eetiliselt teadlikuna – siinkohal on olulised komponendid nii teadmised, oskused, kriitiline mõtlemine ja mõistmine ning et iga ratsutamise tegelev isik on teadlik ”viiest valdkonnast”: söötmine, keskkond, käitumine, tervis ja emotsionaalne heaolu ning mida need kõik hobuse heaolule tähendavad. Isikliku vahemärkusena lisan, et eelkõige Rootsi takistussõitjate tulemused (nii OM-il kui ka konverentsiga samal ajal toimunud MM-il Herningis) näitavad selgelt, kuidas selline lähenemisviis on tulemuslik mitmel tasandil.
Väga palju uut ja huvitavat oli kõikides ettekannetes, kuid eraldi välja toomist väärivad ehk dr. MacKechnie-Guire ettekanne hobuste anatoomia ja biomehaanika uusimate leidude osas, samuti dr David Marlini esitlused nii soorituse kui selle hindamise osas.
Tegelikult algas praktiline osa juba päev enne konverentsi ametlikku algust, alustasime töötubadega kõikvõimalikest valdkondadest. Väga elamusrikas oli teada saada, mis toimub hobuse peas ja seda sõna otseses mõttes – esialgu saime teoorialoengu, kuidas hobuse aju toimib ning siis näidati meile seda ka laboris.
Teised töötoad viisid meid erinevatesse ülikooli kampuse sektoritesse, ühes otsas näidati, kuidas hinnata ratsanikku ja tema istakut mehaanilisel hobusel. Teises töötoas avaldati, mida saame õppida teistelt spordialadelt ja kuidas anda paremaid võimalusi nii ratsanikule kui hobusele uute motoorsete oskuste õppimiseks. Maneežis näidati meile hobuseid ja seletati, kuidas hinnata, kas tegemist on valu või lihtsalt kehva sooritusega.
Ülipõnev oli ka dr Wenhao Zhangi ettekanne masinnägemise, masinõppe ja AI kohta, kus ta tutvustas selle erinevaid võimalusi ja kuidas sellist erapooletut vaatluspõhist hinnangut saaks hobuste ja spordi osas rakendada.
Hindamatu väärtusega olid ka dr Gemma Pearsoni mitmed ettekanded, mis olid teemadel nagu veterinaarprotseduurid, hobuste laadimine ja hobuste käitumise ja stressiga seotud uuringud. Need ettekanded olid väärtuslikud eriti just oma praktiliste nõuannete poolest.
Korraldajad olid hoolt kandnud ka vaba aja ja meelelahutuse eest. Esiteks oli palju võimalusi mitteametlikult ekspertidele küsimusi esitada – seda nii teetassi kui ka veiniklaasi taga. Teiseks toimus Hartpurys samal ajal rahvusvaheline kolmevõistlus, mida vabadel hetkedel saime vaatama minna.
Kokkuvõtteks jagati nii palju uut ja huvitavat infot, et seda kõike ühte artiklisse panna tundub võimatu! Jõudsin koju üliväsinult, aga rahulolevalt!