Jaapanis kogub ratsasport üha enam populaarsust

Leipzigi MK finaali üks eksootilisemaid takistussõitjaid oli jaapanlane Daisuke Kawagutchi, kelle inglise keelt hästi rääkiva isa Iwao Kawaguchiga õnnestus hobumaailma toimetusel vestelda. Kuigi Jaapani takistussõitja tulemused jäid finaalvõistluses tagasihoidlikuks, liigub sealne ratsasport lugupeetud härrasmehe sõnul pidevas arengutrendis. Hobumaailma partneriks Jaapanis on www.maraque.jp.

Ratsasport ei kuulu Jaapanis vanade traditsioonidega spordialade hulka. Milline on selle spordiala populaarsus tänases Jaapanis?

Ratsaspordi populaarsus tõuseb aasta aastalt kiiresti. Ma väidan, et ratsasportlaste hulga kasv on viimasel kümnendil olnud ligi 10% aastas – 10 aastaga on harrastajate arv kahekordistunud. Ise olen ratsutamise juures olnud sünnist saati ja näinud 52 aasta jooksul olulist arengut.

Millised ratsaspordialad on enim harrastatavad? Kas sarnaselt muu maailmaga takistussõit?

See vastab tõele. Nii 50% ratsasportlaste üldarvust tegelevad takistussõiduga. Julgen pakkuda, et 30% tegeleb koolisõiduga, 10% kolmevõistlusega ning ülejäänu jaguneb rakendispordi, kestvusratsutamise ja marginaalsemate alade vahel.

Jaapani rahvaarv on arvestatav (128 mlj.). Kui palju on teil arvuliselt ratsasportlasi, kui palju ratsaklubisid?

Klubide kohta oskan vastata suhteliselt täpselt, kuna kuulun ratsaklubide assotsiatsiooni juhatusse. Registreeritud klubisid on veidi rohkem kui 270. Samas suurusjärgus on tegutsevaid, kuid registreerimata klubisid. Litsentsiga ratsutajate arv jääb 7000 piiresse.

Jaapan korraldab igal aastal kuni kümme rahvusvahelist võistlust. Teie juurde on hobustega raske tulla. Kui tihti muude rahvuste esindajad Teie võistlustel osalevad?

Jaapan viib läbi kaheksa kuni üheksa MK-etappi aastas. Tõepoolest meie asumine saartel raskendab teiste rahvuste osalemist. Sageli külastavad meid Korea sportlased, on käinud muudki rahvused. Valdavalt ei võistle nad sel juhul oma hobustel vaid rendivad neid kohalikest tallidest.

Kuidas iseloomustada Jaapani aretustegevust. Kas Teil on oma n.n. jaapani hobune või kasutate valdavalt maailma juhtivatesse tõuraamatutesse kantud hobuseid?

Aretustegevus on tänases Jaapanis lapsekingades, samas on siingi sarnastelt ratsaspordi arenguga toimunud arvestatavad edusammud. Muide hobune, kellega minu poeg (toim. Daisuke Kawagutchi) siin Leipzigis võistleb, on meie endi kasvatatud. Täna on kuni 90% sporthobustest imporditud muudest riikidest, kuid lähitulevikus näeme me proportsiooni muutumist kohalike hobuste kasuks. Kvaliteetsete sporthobuste aretus omab Jaapani ratsasportlaste edetabeli kohtade paranemisel arvestatavat rolli. Täna küsitakse tipphobuste eest Euroopas ja Ameerikas hullumeelset hinda, samas tipphobuseta tippvõistlustel kaugele ei jõua.

Räägime veidi ka Teie siin võistlevast pojast. Kui vanalt täna 24aastane Daisuke ratsutamisega alustas?

Alustas ta väga varakult. Tema ema oli Jaapani tippratsutaja, tänane tipptreener, ning poeg sai esimese ratsutamiskogemuse, kui ema teda kandis. Kui aga tõsisemalt rääkida, siis esimest korda istus Daisuke hobuse selga kolmeaastaselt. Kümneselt tuli ta Jaapanis juunioride meistriks. Tänaseks on ta kogunud palju erinevate vanuseklasside meistritiitleid. Kolm eelmist hooaega oli ta pidevalt Jaapani MK liiga teine, kuid tänavu õnnestus see võita ning kvalifitseeruda finaali.

Daisuke Kawaguchi ja Snowyriver II. Foto: Külli Tedre

Kas Daisuke on osalenud rahvusvahelistel võistlustel ka muudes riikides, kas on see esimene võistlus Euroopas?

See on esimene võistlus väljaspool Jaapanit. Kahju on sellest, et tema Austraalia päritolu põhihobune, kes tõi võidu Jaapani liigas, vigastas end vahetult enne väljasõitu ning osaleda tuli teise hobusega. Paraku ei ole selle hobuse vorm ja tase niivõrd hea ning sellest ka siinsed nigelad tulemused. Vaatamata põhihobuse vigastusele otsustasime siiski osaleda, andmaks pojale kogemust maailma tippkonkurentsis, kogemaks tippvõistluste atmosfääri.

Esimest korda väljaspool Jaapanit. Foto: Külli Tedre

Paljud võivad küsida, miks see enamus takistusi maha ajav Jaapani poiss järgmisel ja järgmisel päeval jällegi starti tuli. Me ei hooli sellest. Iga päev siinses konkurentsis annab midagi uut. Mitte ainult parkuuri läbi hüppamine, vaid ka raja läbivaatus, soojendus tippratsanike seltskonnas ja kõik muu. Daisuke on alles noor poiss ja siit saadud teadmised viib ta endaga kodumaale kaasa alustamaks järgmist treeningtsüklit.

Mitmed Jaapani ratsasportlased elavad ja treenivad Euroopas. Kas Teie ei ole edasist karjääri silmas pidades mõelnud kolida ajutiselt tippratsutajatest tulvil piirkonda?

Selline areng ei pruugi olla võimatu. Daisuke lõpetab aasta pärast kõrgkoolis veterinaariateaduskonna ning saab pärast seda vabamad käed oma elu korraldamisel. Täna ei ole tal seetõttu võimalik kodumaalt eemal viibida rohkem kui kuu või kaks aastas. Ajutisel Euroopasse siirdumisel on tema haridust silmas pidades treeningute ja võistluspraktika kõrval teinegi pluss – hobuveterinaaria tipp asub samuti siin (toim. Euroopas) ning siin kogutav praktika aitab hiljem kodumaal olla edukam ka erialases valdkonnas.