Kas ja kuidas osta hobust?

Foto: Gerlin Kess

Iga tõelise ratsutamisfänni ja hobusesõbra suurimaks unistuseks on oma hobuse soetamine. Hobuseomanikuks olemine tähendab aga suurt vastutust ning sobiva ratsutamispartneri leidmine nõuab palju tarkust ja hoolikat kaalumist.

Isikliku hobuse soetamise peale tasub mõelda siis, kui on plaanis end pikemas perspektiivis ratsutamise ning hobustega tõsisemalt siduda. Päris oma hobuse ostmiseks on õige aeg kätte jõudnud, kui kogemuste pagasisse on kogunenud piisaval hulgal ratsatunde, et ka üksi oma hobusega hakkama saada ning grupitrennides käimine ei paku enam seda „õiget“ tunnet.

Enne sobiva hobuse ostmist tuleb endale kindlasti mõned küsimused esitada veendumaks, kas oled loomapidamiseks emotsionaalselt ja majanduslikult valmis. Hobuse näol on tegemist suure elusolendiga, kes vajab igapäevast hooldust ja liikumist, mis tekitab mitmeid kohustusi, millesse tuleb suhtuda täie pühendumusega. Oluline on hinnata oma oskuseid hobusepidamiseks, et hobusega tegelemine üle jõu käima ei hakkaks. Samuti on oluline, et hobuse omanikul oleks alati käepärast usaldusväärne oma ala professionaal, kellelt vajadusel nõu või abi küsida.

Kas ma võin seda endale lubada?

Emotsionaalse valmisoleku ja vajalike oskuste omamise kõrval mängib hobuse soetamisel ja pidamisel olulist rolli ka majanduslik võimekus. Hobuse hinda kujundavad looma vanus, sugupuu, treenituse tase, varasemad tulemused, edasine perspektiiv ja paljud muud tegurid, mistõttu võivad hobuste hinnad olla väga erinevad. Lisaks sellele tuleb arvestada ka igakuiste väljaminekutega hobuse ülalpidamiseks, mis jäävad sõltuvalt talli tingimustest tavaliselt hinnavahemikku 300-500 eurot ning hõlmavad reeglina üksnes peavarju ja toitu. Iga-aastaste kuludena tuleb arvestada ka rautamis- ja veterinaarkuludega, mis võivad ulatuda 1000-1500 euroni aastas. Kui hobusega peaks juhtuma õnnetus või saab ta vigastuse, siis on kulud veterinaarile oluliselt suuremad.

Milline hobune mulle sobib?

Sobiva hobuse valik sõltub iga inimese puhul tema soovidest ja eesmärkidest. Algajale ratsanikule soovitaks pigem soetada veidi vanem ja kogenum hobune, kellega koos on võimalik oma ratsutamisoskusi arendada ning kelle käsitlemine on võimalikult lihtne. Kui aga otsitakse ratsut noorele ja perspektiivikale ja juba oskajale sportlasele, tuleks hobuse puhul hinnata eelkõige tema arenemisvõimet ja perspektiivi.

Lapsele poni ostu planeerides tasub teada, et poniklassis saab võistelda kuni 16. eluaastani. Heal tasemel olevate ponide hinnaklass on isegi suurem kui hobustel. Samas pole mitmed Eesti paremad noorema generatsiooni sõitjad kunagi ponidega võistelnud, vaid alustanud kohe hobusteklassis. Seega ei ole väga oluline, et lapse treeningvajaduste rahuldamiseks kindlasti just poni soetatakse.

Oluline on välja tuua, et hobuste temperament ei sõltu tema tõust, vaid iga looma tuleb vaadata kui eraldi isiksust. Erinevalt näiteks koeratõugudest, on enamikel hobusetõugudel väga keeruline palja silmaga selget vahet teha. Seega võiks ratsanik otsida pigem tema eesmärkidega sobivatele kriteeriumitele vastavat looma, mitte kindla tõu esindajat. Takistussõidu puhul on eelkõige oluline, et hobune hüppaks. Koolisõidus kasutatakse vähem trakeeni ja tori hobust, sest esimene ei sobi alati temperamendi poolest ja teise puhul jääb raskemates skeemides liikumisallüüridest puudu.

Kuidas valida kasvatajat või müüjat?

Internetist on võimalik leida kõikjal Eestis tegutsevate hobusekasvatajate koduleheküljed ja samuti mitmeid hobusemüügi portaale. Kuna tegemist on suurt vastutust nõudva loomaga, kelle soetamine on tavaliselt suhteliselt suur investeering, siis tasub aega võtta, et endale kõige usaldusväärsem kasvataja või müüja leida.

Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Usaldusväärse kasvataja  tunneb ära tema eelneva töö järgi. Seega tasub põhjalikult uurida, milliseid hobuseid on ta varasemalt kasvatanud, kas hobused on ostjate hulgas populaarsed ning kas nad on näidanud võistlustel häid tulemusi. Hea kasvataja ja müüja tunneb ära ka selle järgi, millised on tema hobused tallis – kui hästi on nad hooldatud, kas jalad ja kabjad on korras, kas nad on kergesti käsitletavad, kuidas nad suhtuvad inimestesse, hobuseautosse minekusse jne.

Pisiasju, mis annavad märku müüja tasemest, on tegelikult väga palju, mida tavainimese silm ei oska tihti tähelegi panna. Seetõttu on ülimalt oluline, et algajale hobuseostjale oleks toeks usaldusväärne oma ala professionaal.

9 korda mõõda…

Huvipakkuvale loomale tuleks kindlasti teha ka korralik veterinaarne ülevaatus, sest hiljem selles osas vaidlema hakata on väga keeruline. Lisaks tuleb müüjalt uurida kõike võimalikku hobuse käitumise kohta nii tallis kui ka väljaspool, sealhulgas ka söötmise ja hobuse võimalike allergiate kohta.

Võimalusel tuleks paluda müüjalt hobune ostjale mõneks ajaks ka proovile anda, et potentsiaalsel uuel omanikul oleks võimalik hobusega lähemalt tutvust teha. Tegemist pole küll kohustusega, kuid on kindlasti müüja poolne hea tahte näitaja. Hobust võiks käia proovimas vähemalt kaks korda, sest esimese korraga ei saa kindlasti hobusest päris adekvaatset pilti. Hobuse ost ei tohi olla impulss-ost: tuleb võtta aega ja saada loomaga tuttavaks – ütleb ju vanasõnagi, et üheksa korda mõõda ja ükskord lõika.

Kui peale kõike eelpool nimetatut tehinguni jõutakse, ei tohi kindlasti unustada ka korrektset ostu-müügi lepingu vormistamist, mis aitab hiljem võimalikul hobuseomanduse tõestamisel väga keerulisi probleeme vältida.

Hobuseomanikuks olemise rõõm

Peale ostu-müügi lepingu sõlmimist ja hobuse oma kodutalli viimist algab alles kõige põnevam aeg. Nii hobune kui värske omanik õpivad üksteist tundma ja usaldama. Koos veedetakse tõenäoliselt väga palju aega -seda nii trenni tehes kui ka vabal ajal. Hästi valitud hobune on hea sõber, kes toetab ratsanikku tema eesmärkide saavutamisel ning on mõnus seltsiline ka siis, kui just parajasti koos ei ratsutata.

Hobuse omanikuks olemine on küll suur kohustus, kuid rõõm, mida kõige suurema sõbraga koos veedetud aeg pakub, on seda kõike väärt. Ja kas teadsite, et hobuse silmadesse vaadates on nii mõnigi ratsanik kõige suurematele küsimustele vastused leidnud?