Kepphobused koguvad hoogsalt populaarsust, Kosel peeti võistlused

Annaliisa Newley  ning Show No Mercy

Vanaemad-vanaisad mäletavad ilmselt hästi, kuidas nad lapsepõlves kepphobustel mööda heinamaad kappasid. Tänapäeva lapsed elavad nutimaailmas. Või kas ikka elavad?  Oktoobri viimasel laupäeval Kose Kultuurikeskuse võimlas toimunud hobihobuste takistussõit näitas küll, et lapsed tunnevad endiselt rõõmu liikumisest ning kepphobusel, või siis moodsama sõnaga – hobihobusel, galopitamisest.

Põhisõidu võitja Saara Arm ja Snowball. Foto autor: Leila Lehtmets

Hobihobustega ratsutamine on eriti populaarne näiteks Soomes, kus korraldatakse kõrgetasemelisi võistlusi ja seda mitte ainult lastele.  Meil oli võistlusklasse, kus võisteldi nii kiiruse kui puhtuse peale, kolm: parkuur kuni 40 cm, mille võitjaks osutus kaheksa aastane Marietta hobihobusel Spiirit, parkuur 50 cm,  milles oli parim Eleanora Padam  Landys Akvareilil, ja parkuur  65 cm, kus võitis Saara Arm Snowballil.

Takistussõidule lisandus veel kõrgushüpe, kus põnevas ja tasavägises võistluses ületas Ander Mõttus ühe meetri ja 10 cm, tulles sellega ala võitjaks. Teisena lõpetas 100cm ületamisega Saara Arm ning kolmandkas platseerus 90 cm-ga Anna Darina Kerola. Ilm oli väljas muutunud päris talviseks, aga saalis kappasid noored ratsanikud end suisa higiseks.

Hobihobusega ratsutamine sobib kõigile: seekord oli noorimaks sportlaseks vapper ning hakkaja 3-aastane Sissel Rebekka Haugstad. Hobihobune õpetab lapsele nii looma eest hoolitsemist kui ka treenib füüsiliselt. Pisukese paralleeli saab tõmmata ehk tõkkejooksuga, kuid võistlemise teeb keerukamaks see, et rada tuleb läbida galopis ning tõkked ületatakse nö hobihobuse seljas.

Päeva noorim osaleja, 3-aastane Sissel Rebekka Haugstad. Foto autor: Leila Lehtmets

Lapsele on tema kepphobune väga tähtis: igal hobusel on nimi ja tõug, ratsanik hoolitseb oma hobu eest nagu elava looma eest. Pärast raja läbimist patsutas nii mõnigi tüdruk tunnustavalt oma hobust kaelale ning kiitis hea soorituse eest.  Paljud lapsed teevad ka tõsiselt trenni – koduaias või põllulapil võib näha improviseeritud tõkkeid ja lapsed saavad harjutades korraliku füüsilise koormuse.  Hoolikat treenimist oli näha ka lihvitud hüppetehnikast, mis võistluse jälgimise pealtvaatajatele visuaalselt nauditavaks muutis.

Võistlevad kepphobused olid kõik erinevad ja omanäolised: oli nii puust hobuseid, ise tehtud ratsusid ja ka poest ostetud spetsiaalseid hobihobuseid. Täname Oru Põhikooli, kes hobihobused näitusele vaatamiseks välja pani ning kõiki vahvaid ratsusid auhinnaga tunnustas.

Võistluse ellukutsumist ja läbiviimist toetasid: Ponipaik OÜ,  Sensation Young Horses OÜ, Last Sensation Kennel, Kaltsubutiik ja Oru külaselts.

Korraldajad lubavad, et kevadel, enne ratsahooaja algust, toimub veel üks  hobihobuste võistlus, kuhu kõik nii ratsasporti harrastavad kui ka lihtsalt hobihobusesõbrad on osalema oodatud.