Kolmapäeval, 24.veebruaril peeti alanud hooaja esimene kestvusratsutamise võistlus, milleks oli trandistiooniline Ruila Talvine Kestvusratsutamine. Kavas oli 46 km pikkune kiirusdistants ja 15 km pikkune tutvumisklass.
Pikemale distantsile startis 16 võistluspaari kellest tulemuse said kirja 15. Esikoha saavutas Ines Beilmann-Lehtonen (EER) hobusel Local Sunshine keskmise kiirusega 18,78 km/h, teine koht läks Virge Laurile (EER) ponil Kilvet (18,71 km/h), kolmandana lõpetas Katrin Liiv (EER) hobusel Vigor (18,07 km/h).
Heitlus esikohale. Foto: Anne Rohtla
Tutvumisklass sõideti seekord üheosalisena, distantsi pikkusega 15 km. Selle teekonna võtsid ette 10 võistluspaari kellest positiivse tulemusega lõpetas 9.
Kui eelmisel aastal tuli võistlus ebasobivate ilma-ja teeolude pärast ära jätta, siis sellel aastal võis küll tingimusi pidada ideaali lähedasteks. Võistluse korraldajate perek. Rohtlate sõnul oli rada parem kui kunagi varem. Talvise võistluse korraldamise juures ongi olulisim just see, et rada ja ilm oleks sel päeval sobilikud. Tavaliselt ükski muul aastaajal peetav võistlus ilma tõttu küll ära ei jääks, aga talvine on selles osas muutliku meelega.
Ruila Talvine Kestvusratsutamine, mida on peetud juba üle 10 aasta, on mitmelgi korral ära jäänud kas väga krõbeda pakase tõttu (temeratuur alla -15 kraadi) või ohtlikult jäise raja pärast. „Ühel talvel aga oli nii palju lund, et traktor ei pääsenud rada lahti lükkama,“ meenutab Anne Rohtla, kes seekord tegi kaasa vaid tutvumisklassis. „Meie veterinaar Andres Tuvi ütleb alati viimase sõna, kas rajad on hobustele normaalsed,“ lisab ta.
Foto: Anne Rohtla
Talvised kestvusratsutamised on Skandinaavias üsna tavalised, ka Eestis on neid korraldatud mitmel pool , kuid Ruila oma on ainuke traditsiooniline. Eesti kestvusratsutamise mänedžer Katrin Liiv, kes ise jõudis seekord kolmandale kohale, kommenteerib, et talvisel võistlusel peab väga ettevaatlik olema hobuse jahutamisega, et teda ära ei külmetaks. Samamoodi tuleb jälgida transportimist, sest hobused võivad kergesti külma saada ka hiljem treileris. Katrin lisab ka, et lumine pinnas on sageli üsna pehme – mõnele hobusele see sobib, mõnele aga vastupidi, üldse mitte.
Katrin Liiv ja Vigor. Foto: Astra Nilk
Ruila võistlusel on veel üks oluline eripära – nimelt starti minnakse ja tagasi veterinaaralale maneeži saabutakse sammus. See on nii kõigi ohutuse tagamiseks, kuna sealses kompleksis ei ole võimalik galopis finišeerida koplite vahel või tallide juures. Seetõttu peavad kiirussõidu efektses finišist osa saada soovijad jalutama väljaku taha teele, kus ajad lukku lüüakse. Ajavõtuks kasutatakse viimasel ajal üha enam kodumaist elektroonilist süsteemi, mille looja on selle spetsiaalselt kohaldanud ka ratsaspordi jaoks ehk sisuliselt polegi tarvis enam kutsuda ajavõtjat kaugelt Austriast nagu seda tehti varasemalt.
Tulemused Ratsanetis: https://ratsanet.ee/system/files/2746/KR_Ruila_24.02.16.pdf?1456473853
Tutvumisklassi tulemused: http://hobumaailm.ee/?page=37&m=2&y=2016&id=1878
Vaata videosid:
https://www.youtube.com/watch?v=RYaCQ_CcrWM (Hugo Rohtla)
https://www.youtube.com/watch?v=ofhium6iMuc (Urmas Paejärv)