S´Hertogenboschis toimunud Maailmakarika finaali ajal kasutas hobumaailm.ee toimetus võimalust intervjueerida ühte meie tipptakistussõitjat Tiit Kivisildi. Järgnevas Tiidu vastused küsimustele.
Lugejad teavad, et oled koos Reinuga (toim. Rein Pill) juba mitmed aastad treeninud Belgias, kuid kus täpsemalt teie tall asub?
Tall on meil Liege\’i nimelise linna külje all, Liege\’ist kuskil 25 km.
Kui suur teie tall on, kas ainult teie kahe hobuste jaoks?
Ei, rahvast on ikka rohkem. Talli mahub 35 hobust. Peale meie on veel kaks ratsutajat, kellest vast tuntuim Belgia tippseltskonda kuuluv Gregory Watheleet (toim. märts 2012.a. Rolex Ranking 38., parim belglane), kes vahepeal mõned aastab esindas küll Ukrainat.
Belgia tall. Foto: Külli Tedre
Mingil perioodil liikusid jutud, et oleta talli vahetanud või vahetamas. Kuidas lood tegelikult on?
Tegelikult oleme kogu aeg olnud ikkagi ühes tallis. Jah, vahepeal olid mõtted ja ideed talli vahetada. Eelmise ja uue omaniku vahel oli ridamisi lahendamata juriidilisi probleeme, kuid tänaseks on kõik lahendatud ja tall kuulub meie sponsorile.
Kui palju sul omal hetkel hobuseid sõita on?
Minul on hetkel viis: Cinnamon, Calina, Torrero, Corsica ja Sullivan. Viimasel välivõistlusel proovisin üht Suša (toim. Stanislav Teder) mära. See tundub huvitav leid. Mära on kümne aastane, toonud mitu varssa ja täiesti toores, kuid hüpet ja võimsust tundub olevat, samas on teda raske sõita.
Corsicaga Leedu MK etapil noorhobuste sõidus
Kindlasti oled tänavuseks hooajaks ka võistlusplaanid paika pannud. Kas sarnaselt möödunud aastatega on plaan tulla välihooajaks meie liiga riikidesse võistlema?
Tuleme Reinuga mõlemad suveks kodumaale lähemale. Plaan on tulla Eestisse Ruila Spring Touri esimeseks nädalavahetuseks, võistelda kaks nädalat Ruilas ja seejärel võtta ette Moskva CSI3*. Siis juba Riia rahvusvaheline ja edasi peab juba vaatama, kuidas hobuste vorm jne. Meie piirkonnas on tänavu arvukalt võistluseid, alates juuni lõpust saab soovi korral igal nädalavahetusel osaleda mõnel rahvusvahelisel võistlusel.
Võistlusi on tänavu meie piirkonnas tõepoolest arvukalt. Lõunanaabrid korraldavad ka
Rahvuste Karika võistluseid. Kas olete koondise meestega arutanud ka nendel osalemist? Valgevene Rahvuste Karikas ju näiteks on Ruila esimese nädalaga samal ajal.
Eks me mõnedel kindlasti osale. Valgevenes ilmselt mitte. Seal on suured probleemid pinnasega, kindlam on samal ajal osaleda kodumaisel rahvusvahelisel.
Cinnamon
Kodumaalt kaugemal vaadatakse sageli kodustele probleemidele ja oludele teise, vast veidi laiema pilguga. Olen mitmete siin kandis viibivate Eesti ratsasportlaste käest küsinud, küsin ka sinult: millised on sinu nägemuses Eesti ratsaspordi võimalikud arengusuunad ja perspektiivid?
Minu arvates on Eesti suurimaks miinuseks kliima. Talv rikub poole aastast ära. Meie sportlastele annaks palju juurde, kui nad saaksid talveperioodil kasvõi paar-kolm kuud siinmail treenida ja võistelda. Siin on sisevõistlusi suurel hulgal ja erineval tasemel. Kogemusi on võimalik saada ise ja anda neid oma erineval tasemel hobustele. Lisaks on konkurents hoopis teine ja võimalik on leida häid treenereid.
Cinnamon
Kui rääkida noortest ja juunioritest, siis minu arvates oleks vaja uuesti, nagu siis, kui mina veel noorte klassi kuulusin, hakata korraldama võistkondlikke sarju. Meil olid nii siseriiklikud kui rahvusvahelised (Balti riikide vahel). Head olid ka klubide võistkondlikud sarjad. Sellised võistlused annavad palju motivatsiooni ja arendavad võistlusnärvi – võistkonde esindades on vastutus suurem ja sellest ka tavapärasest suurem närvitsemine. Kindlasti on vajalik ka korralik treenerite baas.
Osaled tänavu juba oma kolmandas Maailmakarika finaalis. Kui võrrelda kolme võistlust, kas sportlase pilgu läbi on näha ka
erinevusi?
Eks korralduslik tase on suhteliselt ühtlane. Kõik need kohad on aastaid teinud CSI5* tasemega võistluseid ja omavad suuri kogemusi.
Tänavu häirib sportlaste poole pealt kerge segadus informatsiooni liikumises. Tavaliselt antakse saabudes kätte kogu vajalik informatsioon, kuid siin on see miskipärast ununenud. Ülesandmised liiguvad samuti imelikke kanaleid pidi. Kui pärast esimest finaali osavõistlust sekretariaadis märkisin, et enam finaali arvestuses ei stardi, käidi ikka vist neli korda erinevate inimeste poolt talli vahel küsimas, et mida sa ikka sõidad või ei sõida.
Calina
Aga suures plaanis ei ole kurta midagi. Aeg-ajalt on vajalik ennast tippseltskonnaga võrrelda. Meil juhtub seda võibolla kord aastas, võibolla kaks: MK finaal, kui kvalifitseeriud, ja Helsingi viis tärni, kui peale lastakse