Knut Danzberg: “Usu enda tugevustesse ja proovi näidata hobust parimal võimalikul viisil”

Maria Mägi osales Knuti kliinikus ka Ashwaniga. Kliiniku põhikorraldajaks oli Eva-Maria (kollase pintsakuga). Foto: Anett Jaadla

Vääna tallid võõrustasid 14.-15. mail FEI 4* kohtuniku Knut Danzbergi koolisõidukliinikut. Knut Danzberg on Eesti koolisõitjatele tuttav, kuna on hinnanud mitmetel Eestis toimunud võistlustel, sealhulgas eelmise aasta Eesti meistrivõistlustel. Eraldi tänusõnad kuuluvad imetoredale võõrustajale ehk alati suurepärasele Vääna tallidele ja Katrin Tinnole. 

Kliinik oli avatud treeneritele ja huvilistele ning neid oli Vääna tallidesse kogunenud omajagu. Kui Eestis peaks toimuma uuesti FEI taseme kohtuniku koolitus, soovitab Dina Ellermann kõigil kuulama tulla! 

Eestlasi huvitab alati, mida meist arvatakse. Küsisime ka Knutilt, kuidas ta hindab üldpilti ja milline mulje talle jäi. Knut oli positiivselt üllatunud kliinikus osalenud hobuste kvaliteedist. “Kliinikus oli nii palju häid hobuseid,” tunnustab Knut. “Mõned hobused olid sellised, kellel nõrku külgi ei olnudki.”

Positiivse poole pealt toob Knut esile ka ratsanike täpsuse. “Kui harjutasime skeemi sõitmist, siis mind üllatas, kui täpsed ratsanikud olid. Ratsutajad on erakordselt täpsed.”

Kliiniku üheks eesmärgiks oli analüüsida osalejate sooritust ja anda nõu, kuidas saavutada võistlustel veelgi kõrgemaid tulemusi. Kohtunikuna teab Knut täpselt, kuhu punkte kaotatakse.

Knut märgib, et enim kaotatakse punkte, kui hobust ei ole treenitud vastavalt treeningpüramiidile. Näiteks kontaktiprobleemide korral (hobuse suu on rahutu, hobune proovib suud avada, hobuse pea on viltu jne), mida Knuti sõnul nägi kahel päeval mitmel korral, on asi, millele tuleb tähelepanu pöörata ja Knuti sõnul märk sellest, et hobust ei ole treenitud vastavalt treeningpüramiidile. “Kui treeningpüramiidiga ei ole arvestatud, siis kaotad iga harjutuse hindega punkti või pool. See tähendab, et skeemi lõpuks on ratsanik kaotanud palju punkte.”

Millist nõu annaks ta starti minevale võistlejale?

“Usu enda tugevustesse ja proovi näidata hobust parimal võimalikul viisil sel hetkel. See tähendab, et hobune peaks näitama näiteks parimat piruetti või pikendatud traavi, mida ta on võimeline sel päeval tegema,” selgitab Knut. “Mõned ratsutajad proovivad näidata harjutusi hindele 10, mis tähendab, et nad ajavad hobuse üle, override. See paneb neid punkte kaotama.” Knuti jaoks on oluline, et ratsanik tunnetaks, kui palju ta saab sel päeval hobuselt küsida ja annaks nendes tingimustes parima võimaliku soorituse.

Teise olulise asjana toob Knut esile, et ratsanik armastaks oma hobust ja moodustaks hobusega meeskonna. Kohtunikule ei tohiks jääda muljet nagu peaks ratsanik ja hobune omavahel võitlust.

Mida ta kohtunikuna enim hindab?

Kohtunikutöös hindab ta enim seda, kas hobune on treenitud vastavalt treeningpüramiidile. “See on küsimus, mida ma alati küsin endalt, kui ma võistlustel hindan. Ja teiseks vaatan, kas ratsanik ja hobune töötavad harmoonias ja milline on üldpilt.” Viimase all peab Knut silmas, et vaatab, kas hobune ja ratsanik usaldavad teineteist, kas hobune järgib ratsaniku juhiseid ja kas töötatakse meeskonnana. See on tema jaoks ülioluline.

“Minu jaoks on ka tähtis, et hobune võistleks skeemis, mis on talle jõukohane. Ehk hobusega ei starditaks tasemel, mille jaoks ta ei ole veel valmis,” rõhutab Knut. “Mõned hobused lähevad väga pingesse, kui nad saavad aru, et teevad vigu. Vahel on parem jääda koju, treenida ja harjutada kuni hobusel on järgmise taseme elemendid selged ja alles siis võiks raskemas skeemis starti minna.”

Kliinikus osalejad hindavad kogemust kõrgelt

“Mulle väga-väga meeldis Knuti kliinik!” kiidab Maribel Tuiken. Maribel, kes oli ühtlasi ka üks kliiniku organisaatoritest, märgib, et kuulis kohapeal kliinikule eranditult head tagasisidet. Kiidusõnadega ei ole kitsi mitmekordne Eesti meister koolisõidus Dina Ellermann. “Sain kliinikust head tagasisidet ja uusi mõtteid ning kindlustunde,” räägib Dina, kes osales kliinikus 7-aastaste hobustega. 

Maribel osales kliinikus oma ustava ja kauaaegse võistluspartneri Jazz Hitiga. “Jazziga töötasime selle nimel, et saada ta mõnusalt lõdvestatuks,” märgib Maribel ja lisab, et Knuti ja Alla põhimõtted on kattuvad suures osas. “See on väga hea, kui sinu enda treeneri ja välistreeneri põhimõtted kattuvad, sest siis ei pea ümberõppimisega tegelema. Eesti treenerid on väga tasemel ja teevad õiget asja,” kiidab Maribel. Selle üle tunneb rõõmu ka Dina. “Rõõm on tõdeda, et see, mis me oleme treeneriga kodus teinud, näitab, et oleme õigel teel,” mainib Dina.

Maribel mainib, et ei ole mõtet hobust kohe uhkeks sõita ja harjutusi uhada. “Esmalt on vaja hobune saada hobune lõdvestama, et ta teeks meeleldi koostööd. Kui hobune harjutusi oskab, siis ta teeb neid üsna meelsasti,” toob ta välja.

Dina märgib, et tema töötas kliinikus põhiliselt ettevalmistavate harjutustega, mida läheb vaja FEI 7-aastaste hobuste skeemides. “Palju sai tähelepanu pööratud baasasjadele, mis on koolisõidus väga oluline, et hobused kunagi kõrgemal tasemel näeks, millega tuleb tegeleda maast madalast.”

Knut sidus treeneri ja kohtuniku vaatenurga

Kliiniku plussina toob Maribel välja, et osalejad kuulsid Knutilt lisaks treeneri vaatenurgale ka kohtuniku oma. Maribeli sõnul oli hea kuulda, mida kohtunikud otsivad ja millele tuleks tähelepanu pöörata. “Kui piruette harjutasime, siis oli tore kuulda, et muidu oli hea piruett, aga kohtunikuna sooviks näha hobuses rohkem lõdvestatust ja ümarust,” toob ta näite.

Foto kirjeldus ei ole saadaval.
Knut hindamas 2023. aasta Eesti koolisõidu meistrivõistlustel. Kirjutajateks Getter Kangur (keskel) ja Tiiu Lind (paremal).

Kohtuniku vaatenurk on väga kasulik. Näiteks noorhobuste skeeme hinnatakse erinevalt ja Knut, olles ka noorhobuste klasside kohtunik, teab hästi erinevust. Kliinikus osalesid mõned ratsutajad noortel hobustel ja Knut jagas neile häid näpunäiteid selle kohta, kuidas noori hobuseid paremini esitleda. “Noore hobusega ei sõida sa skeemi tavaliselt, vaid pigem esitled hobust,” selgitab Maribel. “Knut tõi esile, et kui muidu sõidaksid sa mingit harjutust ühtmoodi, siis noore hobusega tuleks seda teha selliselt, et hobune näeks veel parem välja.”

Kahepäevase kliiniku teisel päeval algas treening skeemi läbisõitmisega. Knut andis skeemile oma kommentaarid ja hinded, misjärel hakkas pihta töö detailidega. Kliinikus osales mitu Dina õpilast, mistõttu oli tal huvitav jälgida, kuidas tema õpilastel läheb. “Ma olin 100% Knuti hinnetega nõus,” kiidab Dina Knuti tagasisidet. Tema sõnul oli kõik nii nagu ta sportlase ja treenerina näeb ja nii nagu võistlustel päriselt hinnatakse.

Knuti hinnete ja kommentaaridega jäi rahule ka Maribel. “Jazziga on probleemiks see, et kui me hakkame harjutusi järjest tegema, siis lipsavad vead sisse, mistõttu oli hea harjutada kombinatsioonide sõitmist.”

“Jazzi nõrgaks kohaks on samm ja mul on ülimalt hea meel, et Knut aitas mind sellega. Paljud välistreenerid, kes on käinud, on Jazzi sammu nähes öelnud, et see on nii vilets, et seda ärme puutugi. Aga Knutiga me töötasime sammu kallal ja saime selle natuke paremaks,” räägib Maribel.

Knuti õpetussõnad võttis Maribel kaasa Maria talus toimunud võistlustele. “Ka Maria talus proovisin säilitada kliinikus saavutatud lõdvestatust ja ühtlust.” Maria talus saavutas Maribel laupäeval Väikese Auhinna sõidus 3. koha ja pühapäeval toimunud muusikalises vabakavas 2. koha.

Võib olla pilt järgmisest: 3 inimest, hobune, püksid ja tekst
Treening läheb asja ette. Maribel saavutas Maria talus kaks auhinnalist kohta. Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Veel toob Maribel esile, et Knuti kliiniku järel oli palju julgem minna võistlustel starti. “Kuna Maria talus on alati kohal väga kõrgetasemelised kohtunikud välismaalt, siis oli hea, et saime enne harjutada Knuti käe all. Ja seda ka mentaalselt, et olla võistluseks paremini ette valmistunud.”