5. juulist kuni 11. juulini toimusid Hispaanias Euroopa meistrivõistlused koolisõidus laste, juunioride ja noorte vanuseklassis. Eesti hoburahvale pole just igapäevane, et saame Eesti paarile sellise taseme võistlustel kaasa elada. Maria Mägi ja Shampagna tegid Hispaanias kaks starti – esimene esitus hinnati 67,298% vääriliseks, teist korda stardis olles saadi juba 69,450%, mis andis 40 osaleja seast 27. koha. Loe lähemalt, milline oli nende tee Euroopa meistrivõistlusteni ning milliste väljakutsetega pidid nad kokku puutuma.
Kes on Maria ja tema hobune Shampagna?
Maria on 14-aastane ning esimest korda istus ta hobuse selga 5-aastaselt, siis oli see küll ainult hobujalutuse tasemel. Trennis hakkas ta käima 9-aastaselt, algul Perilas ja siis ka Tondil. Peamiseks treeneriks Shampagnaga on praegu Alla Gladõsheva, kuid neid aitab ka Dina Ellermann.
Euroopa meistrivõistlustele minek oli hooaja eesmärk – Marial on viimane lasteklassi aasta, mistõttu ei olnud minekut kuhugi edasi lükata. Aasta alguses oli EM normatiiviks kehtestatud 64% (sõidetuna rahvusvahelisel võistlusel), kusjuures seda tulemust on Maria sel hooajal igal võistlusel ületanud. Seoses koroonaga FEI küll need normatiivid hiljem tühistas, kuid võrdlusmomendiks oli algul välja pakutud protsent väga hea. Ettevalmistus Euroopa meistrivõistlusteks oli koroonast pisut häiritud, nagu ilmselt igal spordialal, aga enne sinna minekut võistles paar Leedus kahel CDI-l ja Pärnu CHI-l. Vorm läks iga võistlusega paremaks.
Shampagna on 11-aastane oldenburgi tõugu mära, kes on Marial alates 2018. aasta sügisest. Shampagna on tõeliselt suure südamega hobune, kes hoiab oma ratsanikku. Hobuste hulgas püüab ta ennast kehtestada, aga ratsanikuga teeb ta koostööd hästi. Shampaga tuleb sõita väga täpselt ja korrektselt, siis ei ole mingit probleemi – sellepärast on ta ka noorele ratsanikule õppimiseks väga hea hobune.
Euroopa meistrivõistlused Hispaanias
Hobusega Hispaaniasse sõita oli paras ettevõtmine, teekond oli ca 3800 kilomeetrit. Selle tee sõitsid ära Maria õde Mirjam ja tema elukaaslane Rasmus. Nende abi võistlusel oli hindamatu ja ülioluline, nii teel kui ka kohapeal. Sõitma hakkasid nad 26. juunil ja kohale jõuti 2. juulil, vahepeal tegid nad muidugi ka peatusi, et hobune puhata saaks. Teekonnal tehti kokku 4 peatust: Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias. Teekond kulges läbi mägiste piirkondade ja öösel ka äikesetormiga, mis õnneks küll väga kaua ei kestnud.
EM-i eesmärgiks oli sõita vastavalt oma võimetele. Kuna puudus eelnev kogemus, et kuidas siis ikkagi on Euroopa absoluutsete tippudega rinda pista, siis suuremaid eesmärke esialgu ei seatud. Koju minnakse nüüd väga positiivsete tunnetega. See võistlus oli kindlasti väga erakordne kogemus. Jagus ka kuhjaga närvipinget – eriti siis kui esimesest vet check-ist läbi ei saadud. Teised võistlejad läksid pärast vet check-i platsiga tutvuma, aga nemad alustasid jääprotseduuridega.
Kohalik vet-teenindus oli super tasemel, nad said ultraheliga kontrollida, et Shampal pole mingit vigastust kõõlustes ega liigesesidemetes ning see andis õhkõrna lootuse, et äkki siiski järgmisel päeval on olukord parem.
Treenerina Hispaanias kaasas olnud Merle Männik muljetab nii:
Minu jaoks isiklikult on olnud terve elu eesmärk ja unistus esindada oma maad tiitlivõistlustel, selja peal kiri Estonia. See, et see jõuab minuni sellisel ootamatul moel, oli muidugi suur üllatus. Minna kaasa lasteklassi perspetiivika noorsportlasega asjaolul, kui päris treener keskendub olümpiale, oli minu jaoks suur šokk, vastutus ja väljakutse. Olen Mariat näinud varem küll treeningutel ja ka võistlustel, aga ettevalmistus võistlusteks ja veel EM-iks eeldab sügavaid teadmisi ja praktikat. Seega olukord oli minu jaoks väga keeruline ja vastutusrikas. Samas, kuna olen praegu valla kõikideks väljakutseteks ning seiklusteks, tabasin end mõttelt, et haaran sellest võimalusest kindlasti kinni!
Olukord kujunes aga keerulisemaks, kui oskasin arvata. Nimelt jätsid ligi 4000 km teekond ja kohtati ligi 40-kraadine kuumus oma jälje. Esimesest vet ülevaatusest me läbi ei saanud, kuna Shampa esijalg oli turses. Tänu kõrgetasemelisele abile jõudsime õnneks siiski starti!
Maria ja Shampa sobisid kindlasti siia seltskonda, kuna teisel võistluspäeval sai tugevama treeningu baasilt teha korraliku soorituse, kus nt Saksamaa tuntud karm kohtunik Katarina Wüsti ja Portugali kohtunik Carlos Lopezi hinded oleks lubanud osalemist ka pühapäevases individuaalses finaalis. Laste klassi sõit aga on üles ehitatud nii, et kolm kohtunikku annavad tehnilise soorituse hinde ning kaks kohtunikku üheskoos kollegiaalselt annavad üldhinded, mis meil tulenevalt esimese päeva ettevaatlikust sõidust mõjutatuna jäid võitjatega võrreldes suhteliselt madalaks.
Üldkokkuvõttes võib öelda, et sõltumata ratsaniku vanusest on ülioluline algväljaõppe õigsus. Teine möödapääsmatu osa lastespordis on perekonna vaimne, füüsiline ja ka rahaline toetus, mis õnneks Marial kindlasti olemas on. Oleks võistlustel kaasas veel oma treenerid olnud, oleks võinud finaali uks isegi avaneda ning mine siis veel tea, mis tulemused oleks väikese Eesti esimene laps Euroopa meistrivõistustel ära võinud teha.
Koolisõitja Maria Mägi kommenteerib:
Sain väga palju kogemusi juurde, võistlus oli väga tore ja oli vahva vaatada ka endast paremaid sõitjaid. Võistluskoht ise oli väga suur ja ilus. Ilmad olid küllaltki palavad, ühel päeval oli isegi 35-kraadine kuumus. Treeningud läksid hästi ja vaatamata kuumusele sujus kõik hästi.
Olukord seoses esimese vet check-iga oli pingeline ning sellest tulenevalt ei julgenud ka esimeses stardis maksimumi peale sõita ja tulemus jäi tagasihoidlikumaks. Teine start oli palju parem ning kõik sujus hästi, hobune liikus võimsalt ja jäin temaga väga rahule!
Ka teisi vaadates sain väga palju kogemusi ja uusi nippe juurde. Ka kõigil teistel ei läinud alati kõik hästi, aga huvitav oli vaadata, kuidas nad siis ennast parandasid. Põnev oli vaadata ka näiteks noorte klassi sõite.
Hobumaailm tänab muljete jagamise eest nii Mariat kui tema ema Pillet ning treener Merlet!