10.-11. aprillini toimus Lausannes juba viies traditsiooniline ratsaspordi töökohtumine – FEI Sport Forum 2017. Esimese päeva põhiteemade raskus oli takistussõidul, teisel päeval käsitleti ka teisi alasid.
Kohe koosoleku esimese päeva alguses küttis palju kirgi üles FEI Rahvuste Karika (Nation’s Cup ehk NC) teema. Panelistide hulgas oli ka tippratsutaja ja FEI takitussõitjate klubi (IJRC) esindaja Steve Guerdat, kes andis ratsanike poolseid kommetaare. Steave tõi näite, et kuigi viimastel aastatel on NC auhinnarahad väga palju tõusnud, pole spordis samavõrd sisulist edasiminekut märgata. Ta ütles väga selgelt välja, et NC raames pole raha kõige olulisem, vaid iga sportlane esindab oma riiki ja see on asja tuum. Paljuski on NC probleemid vanad: kas 2 vooru + ümberhüpped on ikka tänapäevane ja meediale sobiv formaat, kumb on tähtsam kas WEG (Maailmamängud) võistkonnavõistlus või FEI Nations Cup-i finaal; kui võistluse raames on individuaalne GP ja võistkonnasõit, siis kus on (meedia) fookus, jne. Kokkuvõtteks jäi kõlama mõte, et FEI peaks väga selgelt välja ütlema, et FEI NC on FEI Top toode ning võistluse formaat peab olema lihtne ja arusaadav.
Tutvustati ka uut IT põhist kutsete süsteemi (FEI Invitation System) , mis seotakse olemasoleva registreerimise mooduliga (FEI Entry System) ning jooksva FEI edetabeliga. Eeskätt puudutab see võistlusi, kus kutustud osalejate arv on piiratud. Uue süsteemi järgi jagab FEI IT süsteem sportlased kolme kategooriasse: 1) korraldaja poolne kvoot; 2) nn. koduratsanikud; 3) kutsetega sportlased vastavalt FEI edetabelile. Juhendi koostamisel pannakse korraldaja ja kohaliku ratsaliidu vahel paika % iga grupi kohta ja IT tagab kindla korra, kuidas sportlane teatab oma osalemisest, kuidas vabanevad kohad kui sportlane siiski ei osale, jpm. Uuendusena saab sportlasel endal olema uue süsteemi järgi aktiivne roll oma võistluskalendri koostamisel ja sooviavalduste saatmisel osalemiseks. Sportlaste elu lihtsamaks tegemiseks antakse registreerimise võimalus ka sportlase tallimehele ja/või managerile ning registreerida on võimalik teha nii arvuti kui nutiseadmete vahendusel.
Jutuks oli ka sportlaste riietus. Kõik koosviibijad olid päri, et meie spordiala eristab teistest spordialadest tugev traditsioon. Samas on tunda noorema generatsiooni ootust teha riietus kaasaegsemaks. Olulisteks märksõnadeks sai sinjuures turvalisus, traditsioonide jätkumine, branding ja logode kasutus, samuti funktsionaalsus ja mugavus. Arutati ka võimaluse üle lisada Nations Cup-i võistlusel riietusele võistleja nimi, et ratsanik meedias paremini välja paistaks. Esimese päeva lõpetas noorte sportlaste paneel, kus alla 25 aastased noored sportlased rääkisid, kuidas nad on oma sportlase teel edenenud ja mis on neile oluline. Paljud edukad noored on õppinud või õpivad Euroopa Ratsaliidu ja IJRC koostöös toimivas Young Riders Academy’s. Väga mitu neist rõhutas oma ettekannetes just psühholoogilise ettevalmistuse (mental fitness) tähtsust igapäevases treeningtöös.
FEI Sport Forumi teist päeva alustati ametnike teemaga. Täna on FEI-s üle 6000 ametniku, kellest muide 56% on endised sportlased ja 12% endised groomid! Esimese teemana toodi välja ühtse käitumiskoodeksi (Code of Conduct) väljatöötamist kõikidele ametnikele. See oleks justkui leping ametnike ja FEI vahel (esialgne dokumendi versioon on leitav FEI Sport Forumi dokumentide juures). Lisaks töötatakse välja palju abidokumente – ametnike töökirjeldused, konrolllehed võistluspaiga jaoks, tagasiside lehed. Eraldi arutleti ametnike vanusepiirangu üle. Põhiargument on osade riikide (Austraalia ja Uus-Meremaa) seadused, mis ei luba inimest vanuse tõttu diskrimineerida. Seetõttu on plaan ametnike vanusepiirangud mingil ajal kaotada. Räägiti ka ametnike rotatsioonist, kus on ettepanek, et igal aastal peaks võistlustel 1 kohtunik ja 1 korrapidaja olema uus, ning kes töötab vähem kui viiel FEI kalenderplaani võistlusel aastas, peab läbima eraldi koolitusprogrammi. Kõik suuremad muudatused on plaanis läbi viia alates 2018.a.
Suured ootused olid uuel koolisõidu hindamise teemal. Samas tundus, et midagi pole otsustatud ja pole üldse kindel, kas vahepeal jutuks olnud uuendused üldse käiku lähevad.
Kolmevõistluse paneelis räägiti taas turvalisusest. FEI on alates aastast 2000 teinud tohutult tööd kolmevõistluse turvalisuse tõstmiseks. Eeskätt on jutt maastikusõidust. On analüüsitud kõiki krossil toimunud kukkumisi, eraldi sportlaste ja hobuste kukkumised, omakorda eraldi hobuse kukkumine ja hobuse rullimine kukkudes. Vastavad järeldused on kajastatud Risk Management Action Plan’s, mis jagab tegevused kolmeks: a) aktiivsed ja ärahoidvad tegevused (kvalifikatsioonid, määrustikud, krossi ehituse õpetused, jne); b) passivsed e. kaitsvad tegevused (varustus, meditsiin ja veterinaaria); c) monitooring (andmebaasid, alaliitude turvaohvitserid, igaaastased turvaauditid). Kokkuvõtteks on tulemus, kus oluliselt suurenenud startide arvu juures on kukkumiste ja vigastuste % vähenenud. Täna on kõigist startidest krossil kukkumisi ca 1,8% ja hobuse rullimisega kukkumisi ca 0,15%. Kui 2005.a. oli vigastusi võistlustel 12% siis 2016.a. 2-3%. Selle teema kokkuvõtteks ka üks kõlama jäänud mõte, mida ka meie kolmevõistlejatel tasub meelde jätta – tihti on sportlasel raske vahet teha kust läheb piir halva soorituse ja tõelise riski vahel.
FEI Sport Forumi dokumendid on leitavad –