Laupäeva õhtu venis messikeskuses sedavõrd pikaks, et ajakirjanikele mõeldud ruumid suleti pärast viimast võistlusala keskööl. Selleks ajaks oli küll koolisõidus juba selgunud Maailmakarika võitja, kuid pikemalt teile sellest kirjutada ei õnnestunud. Pikema mõttepausi järel on mõnikord ehk paremgi kokkuvõtteid teha, siis selgub, mis kõige rohkem meelde jäi. Järgnevalt võtame kokku viimase võistluspäeva ning sekka natuke laupäevasest koolisõidust.
Küri pääsenud 15 võistluspaari startisid kahes jaos. Esimesse blokki olid paigutatud GP tulemuste põhjal kümme „kehvemat“. Koolisõiduga on kahjuks nii, et kui juba väga häid etteasteid näinud oled, ei paku enam kõik maailma paremikku kuuluvad paarid piisavat pinget, ainult kõige-kõige paremad. Esimeses voorus oli seega paar üpriski nauditavat etteastet – kirjutame nii täiesti kõrvalseisjatena, tavalise publikuna, pole me ju kumbki teab mis eksperdid. Gal oli Sisther de Jeu rohkem paika pannud ja eks tegelikult Küris näebki kõik tavaliselt parem välja kui kohustuslikus programmis. Edwardil kuidagi kukuvad vabakavad hästi välja ja hobune näitas enda efektsemaid omadusi, milleks olid eelkõige lennukad käigud ja kõrgem koondatus. Siit õnnestuski võtta neljas koht. 
Edward Gal ja Sisther de Jeu
Aitähh, Sandro Boy, ja hüvasti!
Kahe grupi vahele mahtus päris pikk paus, mille käigus köeti publik kuumaks erinevate showelementidega. Kõige ülevamaks aga kujunes hüvastijätt Marcus Ehningu Sandro Boy’ga. Nüüdseks 18aastane täkk oli aastate jooksul Ehningule toonud mitmeid tiitleid ja lugematuid auhinnalisi kohti. Nende säravamad hetked jooksid ekraanil, samal ajal kui auväärsed partnerid püsti seisva ja aplodeeriva saalitäie publiku ees uhkelt ringi jalutasid. Hobuse ja ilmselt veidi ka Marcuse auks peeti mitmeid saksakeelseid kõnesid, kus mainiti suurt hinge ja ausat sporti. Valgete rätikutega lehvitava rahvamassi ees tegi Sandro Boy sportlasena oma viimase auringi. Mitte iga hobune ei saa sedasi oma karjääri lõpetada. 
Marcus Ehningu supertäkk Sandro Boy lõpetas kodupubliku ees vääriliselt võistluskarjääri.
Koolisõidu kuumas grupis oli ka pettumusi
Koolisõidu kuum grupp startis tõeliselt elevile aetud masside ees. Sakslanna Helen Langehanenberg ja efektne Damon Hill NRW tegid ilusa etteaste ja teenisid vägeva aplausi, kuid GP viiendat kohta korrata ei suudetud. Salzgeberi ja Herzruf’s Erbe kava oli sujuv, kuid mitte nii särav. Loomulikult kodupublik kiiduavaldustega kitsi ei olnud ja kolmanda koha üle rõõmu jagus. Oodatult tegi parima soorituse Adelinde Cornelisseni Parzival, kuid loo naissoost autori arvates ei olnud sel hobusel eriti ilmet. Ilmselt on see maitse küsimus.Teise koha teenis taanlanna Nathalie zu Sayn-Wittgensteini ja Digby etteaste, mis oli põhjamaiselt korrektne ja veidi liiga vaoshoitud. Viimasena startinud Isabell Werth tegi Satchmol meeleoluka ja lõbusa kava, kuid hobune soovis taas, nagu varemgi korduvalt, esitusele veidi omaloomingut lisada ja näitas üles kerget allumatust. Publiku meelepahaks oli tulemuseks vaid viies koht, mis kuidagi ei tahtnud kellelegi pähe mahtuda. Tulemuse peale vilistati ja „buu“-tati innukalt. 
Isabell Werthi ja Satchmo Kür oli kodupubliku suureks meelehärmiks seekord väärt vaid viiendat kohta
Mis siin on fotograafide ja publiku jaoks väga meeldivaks tehtud, on autasustamine. Kõik Küris osalenud paarid said oma viimase võimaluse aupaistes särada ning traavisid ükshaaval sisse efektses valgusvihus, kus neile veelkord poolehoidu avaldada sai. Leipzigis oli ka viimane koht kohaletulekut väärt, auhinnarahad olid nimelt kosmilise suurusega. Esikolmik autasustati poodiumil, kuid auringi ajal õnnestus neid ka hobuse seljas näha. Muusika, lärmi ja vilkuva valgustusega kokku ei hoitud ja mõistagi olid vaesed koolisõitjad ja nende hobused südameatakile päris lähedal. Parzival üritas vägisi kõikidest fotograafidest läbi sõita, mille peale kommenteeriti: „Nojah, koolisõiduhobune.. see läheb jah läbi, ega siit hüpet küll ei tuleks“. Õnneks keegi viga ei saanud ja show’d oli kokkuvõttes ikkagi kogu raha eest. Täpsemaid tulemusi leiate laupäeval ilmunud uudisest. 
Fotograafid pääsesid Parzivali alt üsna napilt..
Ungari kutsari rõõm oli piiritu
Pühapäeval oli kahest finaalalast esimene rakendisportlaste kahevooruline maratonitakistustega täpsussõit. Väikese üllatuse võrreldes reedese sõiduga tegi ungarlane Josef Dobroviz, kes vaatamata kindlale viimasele kohale esimeses sõidus jäi liidriks, kuni lõpetas maailmameister Exell. Ühe takistuse maha ajanud Exell suutis puhtalt sõitnud ungarlast edestada vaid 0.05 sekundiga. Piiritu oli hõimuvelle rõõm, kui ta suutis ka teise vooru puhtalt läbida. Rohkearvuline publikki elas sportlasele kaasa. Emotsionaalne kutsar sai nõukogudeaegset stampväljendit kasutades kestvate kiiduavalduste osaliseks. Viimasena startinud maailmameister Boyd Exell võttiis siiski oma, läbides teise vooru vigadeta ning ligi seitse sekundit ungarlasest kiiremini. 
Dobroviz oli rakendisõidu emotsionaalseim kutsar
Takistussõidus esindas eestlasi Kaumann
Kogu võistluse naelaks oli täissaalide ees peetud takistussõitjate lõppvõistlus, kus läbiti kaks erineva parkuuriga vooru takistuste kõrgusel 160 cm. Kahjuks ei õnnestunud seekord meie sportlastel lõppvõistlusele jõuda , kuid Eesti oli siiski esindatud. Kohtunik Kaumann aitas 
koos väärikate kolleegidega kohut mõista. Sellise tasemega võistluse kohtunike kogusse ei ole eelnevalt ükski eestlane kuulunud.
Maailma ühe juhtiva rajameistri Frank Rothenbergeri poolt koostatud lõppvooru rajad olid pisut kergemad, kui teises kvalifikatsioonis, kuid sellele vaatamata meie regiooni mõistes rasked.
Pärast esimest vooru tõusis ainuliidriks sakslane Marco Kutscher, kellega kaksikjuhtimist omanud kaasmaalane Christian Ahlmann ja Taloubet Z võtsid maha ühe takistuse. Kuue karistuspunktiga oli kolmandaks tõusnud kanadalane Eric Lamaze, kes startis MK finaalis talle olümpiavõidu toonud Hicksteadil.
Teises voorus starditi pööratud paremusjärjestuses. Peafavoriitidest startis esimesena Lamaze, kes kogus neli karistuspunkti ning suurendas oma punktide arvu kümnele. Järgnenud Ahlmann tegi seekord puhta soorituse ning Kutscher vajas võidu kindlustamiseks puhast vooru. Mõnevõtta üllatuslikult muutus olukord juba esimesel takistusel, mille seni ühtegi viga tegemata Kutscher ja Cash maha ajasid. See ei jäänud liidrina startinud paari viimaseks veaks. Pudenesid veel kaks latti ning kogutud kaksteist karistuspunkti lükkasid Kutscheri liidrikohalt koguni neljandaks. Ahlmann oli võitnud, Lamaze teine. Kolmandaks tõusis aga seni täiesti varjus olnud ja viimast võistluspäeva 11.-lt kohal alustanud hollandlane Jeroen Dubbeldam, kes võistles hobusel BMC van Grunsven Simon.
Hilisemal pressikonverentsil kiitis Ahlmann hobust ja nimetas mahaajamist esimeses voorus puhtalt enda veaks. Võidule andis Ahlmanni sõnul palju kaasa Marco (toim. Kutscher) tõeline ebaõnn lõppfaasis. Pikemalt Euroopas viibiv ja Belgias tuntud brasiillase Nelson Pessoa tallis resideeruv Lamaze oli teise koha üle õnnelik. Olümpiavõitja mainis, et tänavusel talvel on ta teinud vaid üksikud stardid ning seetõttu ei osanud sellist edu MK finaalist oodata. Loomulikult oli põhjust rõõmustada ka otsustavad voorud puhtalt läbinud Dubbeldamil, kes väidetavalt uneski ei osanud näha nii suure tõusmise võimalust. Dubbeldami sõnul oli hobune väga hea algusest peale ning teises osavõistluses kogutud kaheksat karistuspunkti nimetas ta puhtalt ebaõnneks. 
Sõbralikud konkurendid: Dubbeldam kiidab Ahlmanni võidukat sooritust, paremal käel teise koha üle üllatunud Eric Lamaze
Uus hooaeg ootel
Tänavused maailmakarikad on selleks korraks jagatud. Tulevase hooaja kvalifikatsioonivõistlused algavad valdavalt sügisel, kuid mitmed takistussõidu liigad, nagu meie Kesk-Euroopa liiga, alustavad juba suvel. Meie liiga esimene kavalifikatsioonivõistlus toimub juuni kolmandal nädalavahetusel Moskvas. Selle järgnevad Ruila, St. Peterburg, Riia, Minsk, Bratislava, Praha, Tallinn, Leszno ja Poznan.
Eesti takistussõitjate stardid Leipzigis ei olnud küll säravaimad, kuid toimetuse arvates on kahe sportlase suurde finaali kvalifitseerumine omaette kiiduväärt saavutus. Tuleval aastal toimub finaal Hollandis, loodame, et sealtki on põhjust meie sportlaste tulemusi kajastada. Kas aasta pärast on jällegi neli ala koos, nagu see esmakordselt Leipzigis oli, või mitte, see otsustatakse pädevate isikute poolt lähiajal. Sellega on hobumaailma rahva reportaažid Leipzigist tehtud.