Madalmaade ratsaliidu peasekretär külastas Eestit

Möödunud nädalal külastas Eestit Madalmaade ratsaliidu peasekretär Maarten van der Heijden, et tutvuda meie ratsaeluga ning jagada oma kogemusi Hollandi ratsaspordi arendamisest.

Euroopa ratsaliidu noorte talentide programmi raames Eestisse saabunud van der Heijden kohtus Tallinnas Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretäri Siim Nõmmoja ja spordidirektori Riina Pilli, Noorte Lootuste Tiimi juhi Katrin Pilli ning harrastusspordi ja kolmevõistluse manageride Tatjana Kiilo ning Joosep Tikuga.  Lisaks Tallinnale külastas van der Heijden Veskimetsa ja Ruila ratsakeskusi.

Hariduselt eripsühholoog Maarten van der Heijden tegeles enne 210 000-liikmelise Hollandi Ratsaspordi Liidu peasekretäriks saamist aktiivselt erivajadustega inimeste psühholoogilise nõustamisega ning juhatas kohalikku eripsühholoogia keskust. Nooruses poniklassi takistussõidus Hollandi meistritiitli ning kolmevõistluses meistrivõistluste pronksi teeninud Heijden omab täna ise 5 boksi ning harrastab keskmisele Hollandi ratsasportlasele omaselt nüüd hoopis koolisõitu (Hollandis harrastab 80% ratsanikest just seda ala), olles ka III taseme koolisõidukohtunik.

Võrdluseks Eesti Ratsaspordi Liidu tubli kolme täiskohaga meeskonnale töötab Hollandi Ratsaspordi Liidus kokku ligi 100 inimest, neist 85 täiskohaga. Võistluslitsentsi omab Hollandis ca 80 000 inimest, kes kuuluvad ligi 1200 klubi või 500 ratsakooli ridadesse. Hollandi Ratsaspordi Liidu võistluskalendris on aastas ca 7000 spordisündmust. Igas väiksemas külas on vähemalt paar korralikku sisemaneeži.  Nagu selle statistika põhjal eeldada võib, kuulub ratsutamine Hollandis 5 kõige populaarsema spordiala hulka.

Võttes eelpool toodud arvud taustateadmiseks, võib oletada, et van Heijden sai Eesti oludega tutvudes korraliku reaalsuskontrolli. Kui Hollandis valivad regionaalsed talendiskaudid igal aastal ratsaliidu noorte lootuste programmi 250 kandidaati, kellest selgitatakse katsete tulemusena esimeses ringis välja 100 parimat ning seejärel kümmekond parimat, kes saavad kutse liituda tiimiga, siis mõistes, kui oluline on Eestis iga võimalik kandidaat, olid Heijdeni soovitused  lihtsad ja lakoonilised: olge uhked iga oma väiksemagi saavutuse üle ning hoidke elus seda kirge, mis kõigist Eesti ratsutamisega seotud inimestest, kellega kohtunud olen, kiirgamas on.

Sellest hoolimata andis detailsem tutvumine Hollandi ratsaspordis käibel olevate süsteemidega palju inspiratsiooni ning uusi ideid, mille juurutamist ka Eestis kaaluda. Näiteks rõhutas van der Heijden tippsportlaste ning noorte talentide omavahelise tiheda koostöö olulisust, sest noor ratsasportlane ei vaja üksnes soorituseks vajalikke tehnilisi teadmisi, vaid ka üksnes oma ala tippspetsialistidel ehk koondise liikmetel olevaid kogemusi ja teadmisi teemadel alates psühholoogilisest oskustest ja lõpetades oma talli majandamisega. Heijden on veendunud, et ratsaspordis on hobuste kvaliteedi kõrval vähemalt sama oluline või tähtsamgi treenerite kvaliteet ning heade kvalifitseeritud treenerite laiapõhjaline platvorm, kuhu oleksid kindlasti kaasatud ka tänased tippsportlased.


Kuna Holland on järjest enam keskendunud sportlaste kvaliteedile, siis on kohalik ratsaliit välja töötanud 12-astmelise tasemete süsteemi, mis on kohustuslik kõigile võistluspaaridele. Just nimelt paaridele, sest kuigi hobust ja sportlast vaadeldakse ka eraldi, on tasemete süsteem suunatud just nimelt võistluspaaridele. Ehk kui ratsanik alustab tööd uue hobusega, kelle taseme kohta varasem info puudub, peab paar oma sportlaskarjääri alustama madalaimast tasemest ning koguma igal järgmisel tasemel vajalikud punktid, et saada luba asuda kõrgemasse starti. Kusjuures esimesel tasemel tuleb vajalike stardipunktide saamiseks ka takistussõitjatel läbida A-taseme koolisõiduskeem ning seda vähemalt 60% eest.  Samuti ei ole võistluspaaril võimalik tasemete redelil sammu alla poole teha, vaid liikuda saab üksnes edasi – kõrgemale. Edetabelit kohalikul tasemel üldse ei peeta, vaid igaühe arengut ja hetke taset näitabki tema soorituspunktide (promotional points) summa vastaval tasemel.

Huvitav on ka see, et takistussõidus saab punkte vaid kolme kriteeriumi alusel – siis, kui sõit on puhas või nelja karistuspunktiga ning juhul, kui sõit on sooritatud korrektse stiiliga. See, mis ajaga keegi lõpetab ning mis koha konkreetse võistluse raames saab, tabelipunkte ei mõjuta. Selline süsteem võimaldab van der Heijdeni sõnul hinnata võrdselt erineva tasemega regioonide sportlasi ning keskenduda samas sportlaste kvaliteedile.

Visiidi lõppedes lubas Maarten van der Heijden, et on ka edaspidi Eestile igati oma nõuga abiks ning valmis meie ratsaspordi helgema tuleviku nimel osalema erinevates nn. kogemuste vahetamise projektides. Lubaduse kinnituseks otsustati visiidi lõppedes sõlmida Eesti ja Hollandi Ratsaspordi Liitude vaheline koostööleping.