2017-2018. hooajal ERL’ilt ja FEI Solidarity programmilt toetust saav noorte koolisõitjate tiimi projekt käivitus aktiivselt selle nädala teisipäeval ja kolmapäeval Rahulas, kui projekti väistreeneriks valitud Rootsi koolisõitja Mads Hendeliowitz andis siin oma esimesed trennid.
Tiimi kandideerinud 23st sportlasest valisid Siim Nõmmoja, Riina Pill, Eva-Maria Vint-Warmington ning selle projekti peatreener Alla Gladõševa välja 11, kes said kutse esimesse treeninglaagrisse, kuhu kohale tuli siiski 10 – Helena Kaal, Marii-Heleen Raidmets, Rose Marie Skjoldby, Katariina Merila, Catlyn Lepman, Anna Rastoštšenkova, Stella-Marii Tamme, Carinee Ainola, Miriam Tamm, Elisabeth Skjoldby. Treeningutel osalesid lisaks ka mõned seeniorpaarid – Anzelika Maasik, Tiina Kuusmann ja Diana Pruks. Laagri tulemusena selguvad lähiajal noorte A ja B tiimid, kus liikumine ühest teise ei ole olude muutumisel välistatud.
Hendeliowitz tegi kahe päeva vältel noortega väga tõsist tööd, mis algselt ehk pisut ehmatas, kuid pani hiljem siiski vaimustuma. Projekti üks eestvedajaid Annike Laving, kes tegutseb laagris ka tõlgi eest, sõnas, et Mads lähenes igale paarile äärmiselt individuaalselt ja andis vastavalt hobusele erinevaid harjutusi. Kõige enam tõi ta välja selle, et meie noored peavad mugavustsoonist välja tulema. „Pole ühtegi testi, kus mõni harjutus ei nõuaks reaalset tööd. Ei üheski allüüris,“ märkis ta.
„Mads tegi väga palju intensiivset tööd ja tüdrukud olid sunnitud tavapärasest ilmselt palju rohkem pingutama. Harjutused olid suurt tähelepanu nõudvad, aga hobused läksid meie kõigi silme all väga kiiretsi väga palju paremaks. Nii mõnigi ütles, et teisel päeval oli hobune kui uuesti sündinud,“ lisas Laving.
Hendeliowitz i kirjeldab ta kui väga head ratsutajat, kel on suurepärane füüsis ning head proportsioonid. „Ta käis mitme meie hobuse seljas ka. Ratsanikuna on ta väga enesekindel, sihikindel ja konkreetne. Ta ei jäta hobusele võimalust mitut moodi mõelda, vaid nõuab viisaka järjekindlusega tegema just seda, mida ta palub.“
Trennis osalenud Helena Kaal võttis toimunu kokku väga positiivselt: „Trennid olid väga-väga huvitavad. Avardasid palju minu silmaringi ja julgustasid katsetama uusi võtteid. Saime hobused väga hästi liikuma, eriti oli vahet näha Supermanil – nii ülesmäge pole ma veel varem teda liikumas näinud! Mads julgustas tõstma eest hobuseid kõrgemale ning rohkem ka peale sõitma, ja see tõesti muutis liikumisi palju rohkem ülesmäge.“
Mida täiesti uut Helena enda jaoks üles noppis? „Iga päev tuleb sõita korralikult nurkasid ja rajal sirgelt. Kindlasti ei tohi lasta raja peal hobustel tuigerdada – see kipub mul tihti ununema. Üldiselt tuleks kogu aeg hoida kerget õlad sees asendit – see pole mulle uudis, kuid samuti kipub meelest minema. Veel palus ta ratsanikul sügavalt hingata ja lõdvestuda.“