Teiseks maiks peavad riiklikke toetuseid saavad hobusekasvatajad ja omanikud teavitama muudatustest toetusalustes karjades, muudatustest mitteteatamine võib kaasa tuua toetustest ilmajäämise või tagasinõudmise riigi poolt. Veterinaar- ja Toiduameti sõnul tehakse palju nn. lohakaid eksimusi.
Riiklikest toetustest hobusekasvatajatele rääkis Eesti Hobusekasvatajate Seltsi haruseltside koosolekutel Veterinaar- ja Toiduameti esindaja Maarja Tuimann, kes tõi välja peamised vead, miks hobuse kasvataja või omanik toetust ei saa või veelgi hullem, toetuseks saadud raha tagasi peab maksma. „Põhjuseid on mitmeid. Ja peamised vead peituvad ebakorrektses paberimajanduses,“ selgitas Tuimann.
Taotluste esitamisel tuleb olla tähelepanelik ja korrektne
Esiteks peab Veterinaar- ja Toiduameti esindaja sõnade järgi 2. mai seisuga hobune, kellele taotletakse toetust, olema vähemalt kuue kuu vanune ja kantud PRIA hobuslaste registrisse. Taotlusel esitatud andmed peavad täpipealt ühtima registris olevatega.
„Kas teie teate, mis kuupäeval teie hobune sündinud on? Sageli on märgitud sünnikuupäev valesti, see omakorda on aga üheks põhjuseks, miks toetuse taotlejale ära öeldakse, “ rääkis Tuimann, kes tõi välja teisigi põhjuseid, miks toetuse andmisest keeldutakse: „Nimede õigekiri! Sageli on üks või mitu tähte erinev registris toodud nimega. Ja jälle on see põhjuseks, miks toetust ei saa.“
Kurioossemad on Tuimanni väiteil sellised olukorrad, kus toetust küsib inimene, kes polegi hobuse omanik. „Siin on jäetud fikseerimata omaniku vahetus või puudub rendileping. Kõik on aga järjekordselt toetuse andmisest keeldumise põhjusteks.“
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib hobuse viibimist nimetatud asukohas
Tuimann rääkis, et Veterinaar- ja Toiduameti esindajad võivad käia kohapeal kontrollimas, kas toetusalune hobune tallis ikka alles on. „Muidugi ei tehta numbrit siis, kui hobune mõneks päevaks võistlustele läinud on. Siiski, kui hobune on läinud pikemaks ajaks teise talli, siis jälle kord peab see fikseeritud olema. Sel juhul võtab ühe piirkonna Veterinaar- ja Toiduameti esindaja ühendust teise piirkonna esindajaga, kes omakorda läheb ja kontrollib, kas esitatud andmed õiged on.“
Karjas asendatud hobustest teatamist peavad hobusekasvatajad bürokraatiaks
Eraldi peatus Tuimann juhtumitel, kus toetust saavaid hobuseid on karjas mitu ja mõni hobune on karjast välja läinud. „Karjast väljaminemisest, olgu see siis müük või mõni teine põhjus, tuleb koheselt teatada. Sageli on levinud juhtumid, kus terve kari ei ole märgitud toetuse saajaks. Üks hobune läheb karjast välja ja omanik asendab ühe hobuse teise karjas oleva hobusega, jättes asendamisest teatamata. See on aga viga. Asendamisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit kirjalikult teavitada 20 päeva jooksul. Asendamine peab olema teostatud seitsme päeva jooksul.“Tuimann lisas, et teavitamine on tegelikult üsna lihtne, vastav blankett on saadav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.
Siiski tekitas just asendamine, õigemini vajadus selle järele haruseltside koosolekutel rohkesti küsimusi. Nii tundis eesti maahobuse kasvatajate haruseltsi koosolekul järjest suureneva pabermajanduse otstarbekuse üle huvi vastvalitud Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Kajar Lember (fotol). „Miks peab asendamisest teatama eraldi iga hobuse kohta,“ ei mõistnud Lember.
Lember oli seisukohal, et tema arvates piisab täiesti, kui toetusaluste hobuste arv karjas klapib. „Kui ma ühe hobuse oma karjast asendan teise hobusega oma karjast, miks siis pean sellest kohe teatama. Toetusaluste hobuste arv ju tegelikult ei muutu,“ oli Lember hämmingus ja ei pidanud järjest suurenevad bürokraatiat otstarbekaks.