Kui Eestis said ratsutajad alles hiljuti oma esimesed tiirud väliplatsidel teha, siis Lõuna- ja Lääne-Euroopas on välihooaeg juba alanud. Margareth Eikner veetis viimased kuu aega Itaalias, võisteldes oma kolme hobusega Arezzos, Toscana Touril. Seega uurisime Margarethilt natuke nii tema hobuste kui ka võistluspaiga kohta. Alustame aga algusest, Margareth sai nelja nädala jooksul kõigi oma kolme hobusega mitmeidki auhinnalisi kohti.
- Esimesel nädalal olid Margareth ja tema uus hobune Cardentos Rose Dree Boeken 3* 1.35 m sõidus auhinnalisel 13. kohal. Lisaks tegi Margareth oma kuue aastase Hendeliga kõik puhtad sõidud ja sai kuuenda koha noorhobuste finaalsõidus.
- Teisel nädalal saavutasid Margareth ja Roosi (Cardentos Rose Dree Boeken) 1.40 m sõidus kuuenda ja päev hiljem 1.45 m sõidus viienda auhinnalise koha.
- Kolmandal nädalal olid Margareth hobusel Hendel V kuueaastaste hobuste klassis 1.25 m tasemel viiendad. Samuti sai Margareth Roosiga kuuenda koha 1.40 m sõidus.
- Viimasel nädalal Arezzos võitis Margareth oma kolmanda hobuse Corvette 2g Z-ga, keda kahel esimesel nädalal kaasas polnud, 1.35 m sõidu ning tegi hea soorituse ka 1.40 m parkuuris.
Cardentos Rose Dree Boeken on sinu jaoks suhtelistelt uus hobune ja juba teete koos väga tublisid tulemusi. Kuidas sa Roosit iseloomustaksid?
Rose on väga püüdlik ja tore mära, lihtsalt on vaja veidike aega, et üksteist paremini tundma õppida. Ma arvan, et selline võistlustuur on väga heaks baasiks meie koostööle. Roosi on siiani kõige rahulikum hobune, kes mul olnud on. Temaga on kõik väga easygoing, pole mingeid probleeme. Ta on kodus väga laisk, aga võistlustel on just parajalt motiveeritud. Meil on vaja lihtsalt koos rohkem võistelda, et kõik detailid paika loksuksid. Et mina teda ja tema mind paremini tundma õpiks.
Viimasel nädalal võitsid oma kolmanda hobuse Corvettega 1.35 m sõidu. Räägi temast!
Ma olen väga rahul Corvettega. Ta ei võistelnud kaks esimest nädalat seega tal oli energiat palju. Coco on nagu väike põrguline, tal on meeletult energiat, ta pukitab ja mängib, kuid ta naudib hüppamist ning eriti kiiresti sõitmist.
Erinevaid võistlusi on Lääne-Euroopas nii palju – kuidas sa enda jaoks valid, kuhu minna? Mida sa võistluspaiga juures oluliseks pead?
Võistluseid valime vastavalt hobuste tasemele ja mis tüüpi plats neile sobib. Mõnele hobusele sobib paremini väike võistlusväljak, mõnele muru, jne. Minu jaoks on võistluskoha juures oluline, et pinnas oleks hea ja et hobustel oleksid mugavad tingimused.
Arezzos on väga mõnusad boksid, automaatne vesi ning väikesed koridorid, mis tähendab, et tallis oli väga vaikne. Enamik meie hobustest veetis pärastlõunad siruli maas norsates. Siin on ka väga head ja suured platsid ja hobused hüppavad väga hästi ning võistlusalal on palju ruumi, et jalutada, kordetada, jne. Toscana kliima on hobuste jaoks ka täpselt paras. Parkuurid ehitatakse siin pigem tehniliseks ning enamus tõketest on kohe maksimum kõrgusel. See on ka arusaadav, kuna siin on väga palju võistlejaid ning konkurents on tihe.
Corvette ja Roosi lõunauinakul
Algne plaan oli Itaalias võistelda kolm nädalat, aga jäite veel viimaseks nädalaks sinna. Miks nii?
Me ei pidanud algselt neljandal nädalal Arezzos võistlema. Me olime väsinud, kotid olid pakitud ning viimasel minutil andis trantspordifirma teada, et nende juht murdis jalaluu ning ei saa meid peale võtta. Meil oli kaasas kaheksa hobust, seega meie suurest autost ei piisanud, et koju minna. Tegime plaanid ümber, õnneks saime hobustele boksid, leidsime uue ööbimiskoha ning otsustasime jääda kauemaks, kuna oli jätkuvalt ebaselge, millal transpordi osas lahendus leitakse.
Nüüd oleme lõpuks ometi koduteel. Meie hobused saavad välja teenitud puhkuse ning meie saame keskenduda kodus olevatele noorhobustele.
Millal Eesti publik sind Eestis näha saab?
Ma plaanin tulla oma hobustega Eestise Tallinn International Horse Show ajaks.